Istuvad (vasakult paremale): Elmar Roger - juhatuse liige, „Agronoomia“ tegevtoimetaia; Liis Käbin - juhatuse liige, „Taluperenaise" peatoimetaja; prof Peeter Kõpp – esimees; dots. Martin Gross - laekahoidja; Ants Käsebier (Käspre) - juhatuse liige, „Põllumehe Käsiraamatu“ toimetaja. Seisavad Hans Jaanusson - teine abisekretär; Richard Tomson (Toomre) - abilaekahoidja; Arnold Steinberg (Kivimäe) - sekretär; Alfred Truu - majaisa, Joosep Nõu - esimene abiesimees; Julius Kass - teine abiesimees; Leonhard Loko - juhatuse liige ja Endel Wint - esimene abisekretär. Foto pärineb Joosep Nõu arhiivist.

Tänavu detsembri alul tähistab 100. juubelit põllumajandusteadlasi koondav Akadeemiline Põllumajanduse Selts (APS). Sestap otsibki selts kilde oma pikast ja väärikast ajaloost.

Sarnaselt Eesti Vabariigile on APS näinud paremaid ja halvemaid aegu.

Ent nüüd, sajanda juubeli eel, on APS-i eestseisus alustanud oma ajaloo jäädvustamist.

Details

Published: November 22 2020

Vanalinna tänavatel liigub ainult omasid ehk turiste napib. Fotol on Olevimäe tõus Pika tänava poole läinud nädalal, kui tuul ei olnud veel viimaseid vapraid puulehti lahti kiskunud. Harilik hobukastan, nagu siingi näha, on tihti viimaste seas, kes oma lehtedest loobub. Kevadel aga jälle üks esimestest, kes lehte läheb.   Foto: Riina Kindlam

Öösel äratas tuul. See tekitab siin Pelguranna linnajaos, Kopli lahe läheduses oleva maja kõrgeimal, kolmandal korrusel taolisi helisid, mida ei ole mujal kuulnud.

Details

Published: November 22 2020

Valdur Mikita

Postimees avaldas ajakirjas Akadeemia ilmunud Valdur Mikita essee, mis põhineb 10. oktoobril 2020 Tallinnas Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil «Kultuur kui kapital» peetud ettekandel.

HINGEMAASTIK

Veel 200 aastat tagasi mahtus inimese elu Eesti külas ära 10 ruutkilomeetri sisse. Suurem osa meie esivanematest ei reisinud elu jooksul kaugemale kui viis kilomeetrit. Selle sõõri sisse jäid kodutalu, mõis, kirikuaed ja kalmistu.

Details

Published: November 22 2020

Maailm on vaadanud suure huviga Ameerika presidendi valimiste käiku.

Nüüd on üldiselt aksepteeritud, et järgmine Ameerika Ühendriikide president on Joseph R. Biden. 

Valimised olid läbi viidud legaalselt, õiglaselt ja läbipaistvalt. Kuigi valimisi on proovitud kohtute kaudu vaidlustada, pole ükski katse õnnestunud ja igal pool, kus seda üritati, on tulemus sama – pole toimunud mingit võltsimist.

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) oli jahmunud kuuldes Eesti siseministri ja rahandusministri (Konservatiivse Rahvaerakonna ehk EKRE juhtide) seisukohtadest 8. novembril, mis laimavad USA valimisi kui võltsitud ja pettused, aga ka USA järgmist presidenti, kes sai äsja vabadel valimistel rahva veenva enamuse toetuse. 

Details

Published: November 16 2020

Sirje Kiin,
kirjandusteadlane

USA valimistejärgsed meeleolud on kahetised, sest praktiliselt kahe partei süsteemiga ühiskond on niivõrd polariseerunud.

Meie, demokraatide pooldajad, peame pidu nii ida- kui läänerannikul, aga ka siin kesklääne haritlasringkondades, lööme õues (maskides) sõpradega klaase kokku, aga me joome neid rõõmujooke pika sotsiaalse distantsiga.

Rõõmustame kogu südamest ja tunneme kergendust, et neli aastat kestnud õudusunenägu hakkab peatselt lõppema (Trump on ametlikult president veel kuni 20. jaanuarini 2021).

Details

Published: November 16 2020

Maarja Pärl-Lõhmus

Ameerika anno 2020 on maailmateema

Me saame aru, et maailmaküsimus pole mitte Ameerika valimistulemuses, vaid selles protsessis, mis Ameerikas tänavu on käima lükatud ning mis ilma Ameerika muutumiseta ei lõpe niikuinii.

Suur viga on analüüsi asendamine poliitiliste ideoloogiliste seisukohtadega, millega tihti püütakse teemat hõlmata, analüüse asendada ideoloogiatega – ajakirjandus peab sellele poliitsuunale kindlalt vastu seisma, ajakirjandus peab jääma faktianalüüsi ja sügavuti uurijate teadlaste infoväljaks.

Selleks, et mingit nähtust ja suhteid deideologiseerivalt analüüsida, peame neid uurima alateemadena ja lahti arutama alaosadeks (dekonstrueerimine), igal alaosal süvenev asjatundja-ekspert, kelle analüüse avalikkuses eri kontekstides edasi arutame (sünteesimine).

Details

Published: November 16 2020

Jaan Tammsalu, Tallinna Jaani kiriku õpetaja

Jaan Tammsalu. Jaani kiriku Facebooki leht

Hiljuti juhtus minu jaoks midagi vahvat. Olime koos ühe seltskonnaga, osad sirutasid tulles käe, mõned keerasid küünarnuki ette.

Üks arst oli ääretult ettevaatlik, tervitas meid kõiki küünarnukiga ja kostitas ka viimase tõenduspõhise teadusinfoga, et süljepritsmed võivat lausa kuue meetri kaugusele lennata – see tähendab, et inimeste vahel peaks olema kuus meetrit tühja maad, mitte kaks.

Details

Published: November 16 2020

Pangalt ehk panga pealselt laskuti panga alla veepiirini (küll mitte köiega vaid jalgsi) ja siis roniti taas üles, kus peeti einet palgal. Foto- ja matkaseltskond oli väga kirev. Paberlehelugeja kahjuks ei näe, kui rukkilillesinine on meri ja kui punased paari matkaja püksid. Koer Wanda keset fotot on see eest elevandiluukarva. Ja jalge all on paas. Taamal paistab Kakumäe poolsaar. On varajane pärastlõuna, kuid päike paitab juba vägagi madalalt. Foto: Nele-Kai Loorits

Rävälä Skautide Maleval on üks tore komme. Nende liikmed käivad igal novembrikuu teisel pühapäeval isadepäevamatkal.

Aastate jooksul on olnud palju erinevaid seltskondi, paiku ja läbiviimise vorme, aga kuskil sel päeval Põhja-Eestis ikka matkatakse.

Details

Published: November 16 2020