Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Kristel Vilbaste,

This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.


Eestimaa on jälle täis päikesekülla ja ligi kolmekümnekraadised ilmad rõõmustavad inimesi.

 

Pole ju seda sooja siin põhjamaal kunagi üleliia.

 

Tõsi 30 kraadi ja üle selle, mis mõnel päeval päikesega olnud on, paneb vanemad inimesed ohkima ja päästeameti jagama teateid, et ärge jätke lapsi ja koeri autosse.

“Vaba Eesti Sõna” 3. juuni numbris on huvitav artikkel muinaseestilike eesnimede kohta.


Nende hulgas on mainitud ka nime Linda, mida Kreutzwald kasutas “Kalevipojas” ja millest eestlastele on saanud populaarne ning “ürgeestilik” naisenimi.

 

Mõtlemapanev on aga kuivõrd sageli seda nime kohtab Ameerikas ja eriti hispaaniakeelsetes maades.

 

Kui võtate internetis lahti “Origin of Name Linda”, siis selgub, et nimi tuleb saksa keelest, kus ürgsemates vormides oli ta Dietlinde ja Sieglinde, olles (tõenäoliselt) tuletatud lehtpuu nimest “Linde” (pärn, niinepuu).

"Eesti haridusministeerium on kutsunud kokku praktikutest koosneva töörühma, kes koostab haridussüsteemi eesti keelele ülemineku kava.


On ette nähtud, et koolisüsteem läheks täielikult üle eestikeelsele õppele 2035. aastaks."


On uskumatu, et peale 30 aastat iseseisvust pole Eestis teadlased uurinud keeleõpet ja ikka veel koostatakse igasuguseid “ülemineku kavasid”, kui ometi uurimused näitavad, et kõik, mis vaja: tuleb alata laste koolitamist eestikeelsest lasteaiast!

Isadepäeval mõlemad poisid kõlistasid ja ajasime juttu möödunust. Nad olid nüüd ise isad täiskasvanud lastega.

 

Poisid mäletasid heatahtlikult oma vempe, mida olin unustanud. Neile tegi see nalja. Tütar tõi jäätist.

Äsjamöödunud 21. juuni on meile eestlastele pööripäev mitmes mõttes.

 

Oli ta ju saatuslik moment, mil aastal 1940 varises kokku suurte lootustega rajatud esimene Eesti Vabariik.

 

Tuli üle poole sajandi oodata ja raskeid ohvreid kanda, enne kui omariiklus ja vabadus taastati. Jääb vaid loota, et see pööripäev kunagi enam ei kordu.

pesapuu1

Kelle pesad? Kuidagi kahtlane, et kaks lindu nii lähestikku pesa ehitaks, aga tegu võib olla linnuliigiga, kellel on harjumuseks koloonias pesitseda, nagu näiteks haigur (great blue heron), kormoran ehk karbas (cormorant), künnivares (rook) või hakk (jackdaw). Esimesed kaks kalastajat ihkavad veekogusid ning pesapuu taga on suisa Seitsmejärvemaa ehk Rõuge järvistu. Samas näitab teeviit, et siinsamas kõrval asub Ööbikuorg... Selle ime nimeks ongi Rõuge Ööbikuoru vaatetorn "Pesapuu". Kuna kõrgeim kahest pesast asub maapinnast 30 meetri kõrgusel, on tegu siiski ilmselgelt müütilist laadi võro ööbiku ehk tsirk (t)sisaskiga, kelle n-ö kuldmuna öösel ülemises pesas helendab. Kes julgeb, võib pesadesse ronida. Hoiatussildid manitsevad, et alumise pesa piir on 15 inimest, ülemise 25 inimest ja tüve mööda ronigu korraga vaid 10 inimest. Ürgoru veerel, Liinjärve ääres on veel üks müstiline olend: töötav VESIOINAS! See on veetõste- ehk pumbaseade, (hydraulic ram), mis rakendab hüdraulilise löögi energiat ega vaja töötamiseks energiat väljaspoolt. Kasutamiseks sobib küllalt suure kaldega jõgi.

 

Pealkiri on Paistust pärit vanasõna.

 

Samast killast on "Oma pesa, kuldne pesa", millega seoses meenub mõistagi "Oma tuba, oma luba".

Kristel Vilbaste

 

Eesti on jaanieelses letargias. Kuumus 33 kraadi võtab maha ka muidu Vahemere ääres samas soojas talvitama harjunud põhjamaalased.

 

Selles kuumuses mõeldakse hirmuga jaaniõhtule ja võidupühale, mil iga pisimgi tuleleek võib sütitada suurema – tõelise kahjutule.

Jüri Trei, eruohvitser ja diplomaat

 

Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta.

 

See ütlemine iseloomustab suurepäraselt tekkinud olukorda, kus väidetavalt eelarve kokkuhoiukärbete vajadusel plaanitakse likvideerida mitmed minu arvates meie riigikaitse seisukohalt olulised ja vajalikud instantsid: muusikakollektiivid ja vaimulikud Eesti kaitseväes.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo