Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

IMG 1155

“Me ei näe asju nii, nagu nad on, me näeme neid sellistena, nagu me oleme ise” (Anais Nin).

juurde läheme, kaks kommentaari. Esimene, mis tuletab jälle meelde põhimuret, on Postimehest  möödunud aasta lõpupoole.

 

“Kui palk ei kasva, jookseb Eesti inimestest tühjaks”. Kurb tõde. Palgad on siiski jätkuvalt kasvanud, vaid veidi aeglasemalt kui varematel aastatel, 5-6% a. 2016. Üllatav on lugeda, et 86% töötajate palk on keskmisest – 1200 eurot kuus – madalam. Ettevõtlussektori tööjõu kulu oli 5% kõrgem, kogukasum 2.7 miljardit eurot, 10% vähem kui aasta varem; investeeringud 2.0 miljardit on 12% langusega.

Oligarch images

Kas me oleme Eestis nagu läänes üldse ohu ees muutuda oligarhiaks? Olen kirjutanud sellest, et me oleme muutumas korporatiivseks feodaalsüsteemiks, mille lojaalsed vasallid on meie poliitikud. Ganesh Sitaraman kirjutab oma raamatus „How the oligarchy wins – lessons from ancient Greece” (“Kuidas oligarhia võidab – Antiik-Kreeka õppetunde”): “Meie poliitiline süsteem on demokraatia. Kui inimesed ei soovi, et neid juhiks jõukas eliit, võime nad maha hääletada.” Kas see ikka on nii lihtne? Ei ole võimalik süsteemi panna tööle rikaste ja võimukate heaks, kui inimesed seda ei aktsepteeri.

Eestlaste suurest põgenemisest II maailmasõja lõpus möödus hiljuti 73 aastat – pikk aeg. On arusaadav, et tänapäeva noorem generatsioon sellest sündmusest veel vaid vanavanemate mälestuste kaudu kuuleb. Rootsi jõudis eluga umbes 25,000 ja Saksamaale 40,000 põgenikku, kuigi on arvata, et lisaks hukkus mõlemal teekonnal kokku üle 5000 inimese.

Kui mõni sõber välismaal on küsinud, et kuidas eestlased kodus oma naabrite soomlastega läbi saavad, siis olen ikka seletanud, et meie riikidevahelised suhted põhinevad vundamendil, et peaaegu igal eestlaste perel on olnud sageli ajaloos oma tuttav soomlane.

Värske andmestiku kohaselt jõudis Eesti majandus möödunud aastal siiski 1.6 protsendilise kasvu juurde, tänu viimasele veerandile kus kasv oli aasta arveldusel 2.7%. Peamine edu tuli kuuldavasti IT, infotehnoloogia ehk arvutite kasutamise alalt, mis on Eestis hästi arenenud. See on ka ainus ala, kus oli juba möödunud aastal võimalik saada riigipoolseid toetusi KredEx’i kaudu. Muudel aladel algas see hiljem peale aastast pausi. Hea, et olukord on siiski veidi parem, kui olin arvanud.

Olev Träss kirjutas oma Eesti majandust käsitleva artikliteseeria mõni aeg tagasi.  Ja kuigi olukord on küll vahepeal veidi paranenud, pole vajadused muutunud, seega on artiklid endiselt ajakohased - VES.

Kas kataloonlastel on õigus Hispaaniast eralduda ja millisel positsioonil peaks selles vaidluses olema Eesti? Kas Eestil on juriidiline või moraalne kohustus  rutata aktiivselt toetama enesemääramispüüdlusi ja territooriumide eraldumisi mujal maailmas, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo 4. oktoobri Postimehe Arvamusrubriigis.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo