Maarja Pärl-Lõhmus

Vabaduse väljakule tuli 23. oktoobril külma ja lausvihmase ilmaga kohale rohkem kui 10 000 inimest kogu Eestimaalt – Saaremaalt Lõuna-Eestini. Tegemist oli suurima meeleavaldusega pärast taasiseseisvumist. Inimesed avaldasid ühiselt meelt oma põhiseaduslike õiguste kaitseks, seistes selle eest, et Covid-19 vastases võitluses sälitataks austus vaba ühiskonna aluseks olevate põhimõtete vastu. Meeleavaldusega protesteeriti ka faktiliselt toimuva sundvaktsineerimise ja laste massvaktsineerimise vastu.  Foto: R. Jõe

Viimasel kahel aastal on poliitikud eriti intensiivselt kõnelnud Põhjamaadest, Eesti kuulumisest Põhjamaade hulka.

Kultuuriliselt see kindlasti nii ka on – veelgi enam, Eesti on kultuuriaktiivsuselt maailma esireas, meie lugemisarmastus, koduste raamatukogude rikkus, muusikute-kooride-tantsurühmade esitus miljoni elaniku kohta, mis rahvaarvult võrreldav ju näiteks mõne Ameerika eeslinnaga, näitab mitmekesist aktiivsust ja elurõõmu.

Nii ongi Eesti riik ja Eesti poliitika riigini sündinud Eesti rahva sisemisest tahtest ja tegutsemise aktiivsusest.

Details

Published: October 30 2021

Minu sportimise kirg algas eelmise sajandi 60ndate algul nüüdseks juba vanal koolistaadionil, mis oli äsja rajatud.

Tolleaegseid võimalusi arvestades koosnes see 400-meetrisest söeraja ringist, normaalmõõdus võrkudeta väravatega jalgpalli väljakust, kahest kaugushüppe paigast hoovõturajaga, kahest kõrgushüppesektorist ja inventarikuurist, mis oli mitme lukuga suletud (kuigi seal midagi kasutamiseks ei olnud).

Olid veel rasked sõjajärgsed aastad, elasime suhtelises vaesuses.

Details

Published: October 30 2021

Kristel Vilbaste

This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

On ütlemata raske kirjutada praegu rahustavat, rõõmsatest emotsioonidest pakatavat lugu Eestist.

Eriti hetkel, kui valitsus on just võtnud vastu otsuse, et negatiivne koroonatest pole vaktsineerimistõendi ja läbipõdemise kõrval enam pädev lubama inimesi kultuuriüritustele, täiendõppesse ja isegi kohvikusse sõpradega sööma.

Iga loogiliselt mõtlev inimene saab ju aru, et negatiivne test on teiste nakatamise osas kaitsvam kui vaktsineerimistõend, sest ka Eestis nakatuvad kahe vaktsiinidoosiga inimesed, ja mis kurb, kannavad haigust ka edasi.

Details

Published: October 24 2021

1. Mõõdukate poliittuulte lainetel Räpina vallas

Keskerakondlasest talunik Mait Meensalu.

Kaugel meie poliitilisest elust kubisevast pealinnast Tallinnast asub Eestimaa kagunurgas Räpina vald, mis on üks kolmest Põlvamaa vallast pärast kohalike omavalitsuste reformi.

Valla veepiir on meie idanaabri Venemaaga jagatav Peipsi järve osa Lämmijärv, mille kaldal asub Euroopa sihtkapitaliga selle kümnendi algul ehitatud paadi- ja jahtsadam Räpina rannas, mis peab saama kauges tulevikus kultuuri-, turismi-ja spordielu visiitkaardiks nii Eestimaal tervikuna kui ka Räpima vallas.

Täna aga imetleme uuest randa püstitatud  vaatetornist kaugeid soiseid Venemaa avarusi ja üksikuid sõeluvaid kalapaate Lämmijärvel.

Details

Published: October 24 2021

Eestikeelne Vikipeedia viilib diskreetselt mitmest delikaatsest küsimusest kõrvale, kirjeldades Tiit Madet (sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas, mõni kuu enne juunipööret) lihtsalt majandusteadlase, ajakirjaniku, publitsisti ja poliitikuna.

1971. aastal kaitses Made Moskva Riiklikus Ülikoolis teaduste kandidaadi väitekirja välisriikide majanduse alal.

Tähelepanelik lugeja võiks siinkohal hetkeks mõtisklema jääda ja küsida miks just välisriikide majanduse valdkond?

Details

Published: October 17 2021

Eesti naiste hinnangul on kõige suuremaks probleemiks vaenulikkus ja lõhestatus ühiskonnas.

Uus president Alar Karis võib sellele murele leevendust tuua, kirjutab Postimehe toimetaja Lea Danilson-Järg.

Tänastelt rahvastikupoliitika külge­delt selgub, et Eesti kõige põletavam probleem polegi enam inimeste väike sissetulek, vaid hoopis vaenulikkus ja lõhed ühiskonnas.

Details

Published: October 17 2021

Mitte ainult eesti (ja saksa) keeles ei ole pikad liitsõnad. Eesti keeles siiski ei pisteta sõna "tänav" või "tee" nimele otse sappa nagu fotol näha on, et tehakse nii soome kui ka rootsi keeles. Antud Helsingi tänavanime liitsõnalised koostisosad on: Tyynen/meren/katu, Stilla/havs/gatan. Rootsikeelne stilla kingib sarnase ingliskeelse vihje, et millise mere ja sõnaga on tegu. Või äkki tundsite ennekõike siiski ära meiekeelse sõsarsõna "tüüne"?     Foto: Riina Kindlam

See foto on tehtud 84 km Tallinnast põhja pool.

Kui laev, mis Sind üle Soome lahe Helsingisse toob, sildub uues uhkes Länsiterminalis ehk Lääneterminalis number 2, on Tyynenmerenkatu esimene tänav, mida Su päkk puudutab.

Selle tänava ehk soome keeles katu (hääldatud "kadu") ääres on ka esimene ja ikka veel kasutusel olev Länsi/satama, Läänesadama Terminal 1.

Details

Published: October 17 2021

Pildil on ära toodud ajalehes "Saarte Hääl" 29. septembril ilmunud loo pealkiri ja foto. Selle mõistmiseks on vaja tunda kõnekäände. Kes on fotol kosilane? Kas ta on pärit Soome linnast Turust? Miks kummalgi ei ole käes korvi? Võiks Vald olla nime Valdur lühend? Kas meesterahvas osutab näpuga kaadrivälisele korvile? On üleantav korv omastavas (mille?) või osastavas (mida?) käändes? Kas "kõnekäänuline" tee on libe? Kui jah, kas ohtlikult libe või on sellel liugu lasta ülihää? Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kõnekäänd on "rahvapärane piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme, omaduse või muu iseloomustamiseks".

Käänuline ehk suunamuutustega, kõverustega kõne on mahlane ja lõbus nagu pinget pakkuv suusarada. Peaasi, et mõttest ehk asja ivast aru saadakse.

Loogikaülesanne: kosilane läks turule, Kuressaare turule, jättis kogemata korvi koju. Korvi on ometi vaja, kui sügisel turule minna.

Details

Published: October 09 2021