Järg.

Suur erinevus kiriku ning rahvaste ja riikide ajaloos lähtus Lutheri ning usupuhastuse õpetuse ja Rooma katoliku kiriku vahelisest usuõpetusest: Rooma katoliku õpetus eeldas, et õige elab käsutegude täitmisest, Luther aga leidis, et õige elab usust. See usk on usaldus Jumala ja Tema armunõu vastu, mis on kirja pandud Piiblis.  Sellega asetas Luther raskuspunkti meelsusele, mitte tegudele. Luther on veendunud, et usk ise toodab häid tegusid. Need võrsuvad tänumeelest, kui inimene usklikult mõtleb Kristusele ja Tema ohvrile meie heaks ja annab oma elu ja olu Kristuse Jeesuse kätte.

Details

Published: November 22 2017

Viido Polikarpus (arvuti taga) ja Aavo Reinfeldt koos EBSi üliõpilastega. Aavo Reinfeldti foto

Sõitsin järjekordselt bussiga Võrust Tallinna. Olin kutsutud Tallinna Business Schooli (EBSi) loengut pidama. Sain kutse Aavo Reinfeldtilt, oma vanalt sõbralt, kes on professor ja õpetab majandust nii eesti kui inglise keeles. Tema palve oli, et ma kõneleksin oma mitmesugustest kogemustest äri alal Eestis selle rohkem kui kahekümne aasta jooksul, mis ma siin olen elanud. Olin muidugi kohe nõus. On alati põnev rääkida noorte inimestega, eriti veel siis, kui sa suudad neis huvi äratada.

Details

Published: November 15 2017

Martin Lutherit tunnustatakse kui üht suurte ajaloomuudatuste liikvelepanijat, “suurt meest ehk isikut”, kes on muutnud kogu ajaloo käiku (great man in history). Martin Luther pani liikvele usupuhastuse, mis mõjutas Euroopat ja muud maailma pool tuhat aastat ja mõjutab tänapäevalgi.

Details

Published: November 15 2017

Majandusküsimuste üle võib lõputult arutleda. On aeg teema kokku tõmmata. Teen seda kolmes osas:

Põhimure, rahva tuleviku küsimus.

Side rahvusküsimuse ja majanduse vahel.

Laenuraha kasutamine.

Details

Published: November 14 2017

„Kuidas vabaneda orjameelsusest?” oli portaali Objektiiv aastapäeva konverentsi teema Okupatsioonide muuseumis 27. oktoobril. Eestlase väidetav orjameelsus ilmselt närib meie hinge. Ikka ja jälle kuuleb kõlavat arvamust, et meie rahvas tahab alluda väljastpoolt tulnud huvidele ehk matkida võõraid kombeid iseendaks jäämata.

Details

Published: November 13 2017

“Me ei näe asju nii, nagu nad on, me näeme neid sellistena, nagu me oleme ise” (Anais Nin).

Details

Published: November 13 2017

juurde läheme, kaks kommentaari. Esimene, mis tuletab jälle meelde põhimuret, on Postimehest  möödunud aasta lõpupoole.

“Kui palk ei kasva, jookseb Eesti inimestest tühjaks”. Kurb tõde. Palgad on siiski jätkuvalt kasvanud, vaid veidi aeglasemalt kui varematel aastatel, 5-6% a. 2016. Üllatav on lugeda, et 86% töötajate palk on keskmisest – 1200 eurot kuus – madalam. Ettevõtlussektori tööjõu kulu oli 5% kõrgem, kogukasum 2.7 miljardit eurot, 10% vähem kui aasta varem; investeeringud 2.0 miljardit on 12% langusega.

Details

Published: November 04 2017

Kas me oleme Eestis nagu läänes üldse ohu ees muutuda oligarhiaks? Olen kirjutanud sellest, et me oleme muutumas korporatiivseks feodaalsüsteemiks, mille lojaalsed vasallid on meie poliitikud. Ganesh Sitaraman kirjutab oma raamatus „How the oligarchy wins – lessons from ancient Greece” (“Kuidas oligarhia võidab – Antiik-Kreeka õppetunde”): “Meie poliitiline süsteem on demokraatia. Kui inimesed ei soovi, et neid juhiks jõukas eliit, võime nad maha hääletada.” Kas see ikka on nii lihtne? Ei ole võimalik süsteemi panna tööle rikaste ja võimukate heaks, kui inimesed seda ei aktsepteeri.

Details

Published: November 03 2017