Rahvas säilitab oma uskumused folklooris, kõige enam rahvajuttudes. Muinasjuttudes lendavad järved ära, et karistada ahneid külaelanikke, metsad kaovad äkki öösel ja ei tule kunagi tagasi. Puud nõuavad austust andamite näol ja maa sisse tekkinud aukudesse tuleb poetada münte.

Details

Published: November 27 2016

Tegin oma hommikust jalutuskäiku ja mõtisklesin suurte muutuste üle nii kohalikus kui ka maailmapoliitikas, kui mind tabas tunne, et see kõik on juba olnud! Déjavu! Imelik, kuidas minevikusündmused võivad sind tabada päise päeva ajal! Sajandeid tagasi kirjeldas Plato seda, mis toimub praegu USA-s. Trump ütles, et ta teeb Ameerika jälle suureks, samas kui Ameerika on praegugi suur. Karismaatiline nartsissist, kes varustab rahvahulki sellega, et see saab veelgi tugevamaks, lõi enda ümber kultuse. Trump kasutas viha, hirmu, pühendumust ja oma kõneoskust. Sama näib juhtuvat Eestis poliitikas. Üks heledam hetk kogu loos, mille üle ma tunnen rahulolu, on meie uus president Kersti Kaljulaid, kes kohe algusest on näidanud, et ta tõepoolest lahutab riigi kirikust. Enamus tänaseid probleeme on ju religioonist tingitud.

Details

Published: November 21 2016

Novembri algus oli väga kiire. Koristasime oma põlde võsast. Õigupoolest tegid suurema töö ära minu naaber Kaska Karli ja Heli onupoeg Tõnu Puura. Sel nädalavahetusel vedasime minema ka Tõnu langetatud puid. Meie põllult puhastatud võsa läks müüki Osula Graanulisse. Maalehtki kirjutas, et Võrumaale on ehitatud Baltimaade suurim pelletitehas. Osula tehas on ehitatud rangete keskkonnanormide järgi, kasutades parimat olemasolevat tehnoloogiat.

Details

Published: November 13 2016

Tammsaare-Põhja talu uus elumaja, A. H. Tammsaare Muuseum. Foto: E. Reiljan, 1969 /register.muinas.ee

Mõtted Anton Hansen Tammsaare “Tõe ja õiguse”  esimese osa ilmumise 90. aastapäeval

Pole kahtlust, et kui  tahame endale selgeks teha ja teistele selgitada, milline on eestlase suhe maaga, oma hinge ja Jumalaga, siis võtame esimesena kätte ikka Anton Hansen Tammsaare raamatud ja esimesena loomulikult esimese köite “Tõde ja õiguse” romaaniseeriast.

Karl Hein väidab, et romaani idee pärineb juba 1902. aastast, kui kaks noort meest, Anton Hansen ja Gustav Suits olevat Tartus Kivisilla juures jalutades leidnud, et üks neist peaks kord kirjutama romaani, kus kujutataks sügavamalt meie hingeelu.

Details

Published: November 07 2016

Pean kohe ütlema, et Heliga on kõik jälle korras. Ta tuli möödunud reedel maale ja sõitis tagasi Tallinna pühapäeval. Kui ta veel Tallinnas oli, siis tellis ta e-poest uue pesumasina, sest vana maal ütles üles – pärast kahteteist aastat korralikku töötamist poriste maatööriietega, saunalinadega jms. Igatahes keerles terve meie elu köögis selle pesumasina ümber. Tavaliselt ma ei puudutagi ei pesumasinat ega kuivatit, sest Helile nad nii väga meeldivad, ta mõõdab äärmiselt täpselt, millist pesupulbrit millal tuleb kasutada ja kui palju, ta on selles küsimuses väga hoolikas. Mina pean ennast nii palju härrasmeheks küll, et kui ma näen, et Helile miski hirmsasti meeldib, siis jätan ma selle rahule ja ei pane oma kätt külge.

Details

Published: November 07 2016

Karikatuur internetist

Details

Published: October 30 2016

Priit Pärna karikatuur 1987 .a. “Sitta kah!“

Details

Published: October 30 2016

Mart Niklus.    Foto internetist

Teisitimõtlejad on soovi avaldanud, et ma vahel ka mõne kontserdi annaksin.

Ei tule kõne allagi! Parem siiski pakkuda paar lehekülge selgituseks.

Pärinen muusikalembesest perekonnast. Minu ema Elfriede (1908-1995) lõpetas pärast suurt sõda Tartu Muusikakooli viiuli erialal, töötas teatris Vanemuine orkestrandina ja koolides muusikaõpetajana, vahelduseks mängis ka klaverit. Isa Julius (1905-1981) mängis mingit suuremat vaskpilli ning organist Peeter Loki juhtimisel laulis meeskooris. Ka vend Tulvo (1940-1975) puhus vahel trompetit. Nii et eeldused muusikaliseks kasvatuseks ja tulevaseks elukutseks olid kõigiti olemas.

Küllap vist seesugusest soovist ajendatuna pandigi mind juba viieaastasena klaverimängu õppima. Õpetust jagasid mitmed eraõpetajad, õpikuks Saksamaal välja antud C. Gurlitti „Technik und Melodie”, koduseks õppevahendiks Tartus 20. sajandi algul toodetud J. Hermanni kontsertpianiino.

Details

Published: October 30 2016