Eesti Vabariigi juubeliprogrammi raames tähistati Lätis ja Eestis Võnnu lahingu 100. aastapäeva. Juubelipidustustel osalesid Eesti ja Läti presidendid, valitsuse ja parlamendi liikmed, diplomaatilise korpuse esindajad, mõlema riigi kaitseväe juhid, paljud isamaalised seltsid ning ühendused.

Details

Published: July 06 2019

Hapukurgihooaeg on teatavasti sündmustevaene suvepuhkuste aeg, milline termin ise on pärit ajakirjanike ametialasest leksikonist. Eesti inimesed on tegelikus elus aga sedavõrd aktiivsed, et “sündmustevaesusest” ei saa juttu ollagi. Igatahes mitte sel suvel!

Details

Published: July 06 2019

Võidupäeva 100. aastapäeval arutles Kanada aukonsul Laas Leivat eestlaste suurima võidu teemadel. Mõtisklus ilmus Kanada «Eesti Elus». Välisajakirjanikud küsinud kord sügaval stagnaajal: «Milline on eestlaste suurim võit?»​​

Details

Published: July 01 2019

Aho Rebas on ulgueestlasena käinud viiel ESTO-l ja juhtinud nii Göteborgi kooli kui ka rootsieestlaste organisatsioone. Kuid ta on ka Rootsi ja Eesti ohvitser ning olnud mitme Eesti valitsusliikme nõunik. Siin on tema mõtted (ulgu)eestlusest ja meie tulevikust, mis ilmusid Postimehe ESTO lisas esto2019.postimees.ee

Olen käinud ESTO-del 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1996 Stockholmis, 2004 Riias, 2009 Münsteris ja 2013 San Franciscos.

Details

Published: July 01 2019

Jaanipäeval rääkis mu kaasa Mikk Sarv alati lugu sellest, kuidas nõukogude võim ei suutnud vanu traditsioone hävitada, see mis oli rahva südames, see kestis ikka edasi. Ja kuigi ametnikud püüdsid meie vanu pühi tühistada, siis jaanipäeva peeti ikka oluliseks surnute austamise pühaks, mil kogu perega surnuaiale mindi. Tõstetud siis nn suve keskne püha ikka siia ja sinnapoole jaanipäeva ja nimetatud seda surnuaiapühaks, aga nii kerge seda hävitada polnud. Kord olid Rapla lähedase küla naised läinud kirikuõpetajalt küsima: “Mis päeval meil sel aastal jaanipäev on?” Jaanipäeval ehk siis surnuaiapühal sai kokku ikka kogu suguvõsa ja meie inimeste ühistes lugudes ja sugulussidemetes peitub jõud, mida kartsid nõukogude tšinovnikud.

Details

Published: July 01 2019

Pärnu-Jaagupi vabadussammas koos Petserimaa ja Ingerimaa lippudega.

Details

Published: June 24 2019

Neil päevil, juunis 2019, pühitseti II Maailmasõja suurima operatsiooni, Prantsusmaa invasiooni 75. aastapäeva. See oli 1944. aasta 6. juuni hommikul, kui umbes 150 000-meheline liitlaste armee, maa-, õhu- ja mereväelased, ületas Inglise kanali ja maandus Prantsusmaal, Normandy rannikul, Cherbourg’i ja Le Havre vahel. Sakslastele tuli see ootamatult, sest Hitler oli veendunud, et rünnak toimub Inglise kanali kitsaimas osas  – Calais kohal. Lisaks oli saksa ülemjuhatus kindel, et tänu ilmastikule polnud 6. juuni paiku midagi karta.

Details

Published: June 24 2019

Tavakohaselt tähistati 14. juunil Tartu Pauluse kirikus väärikalt juuniküüditamise, sedakorda juba 78. aastapäeva.

Details

Published: June 24 2019