Eesti sinmustvalge lehvis Connecticuti valitsushoonel 20. augustil 2021. Foto: Jaak Rakfeldt / Connecticuti Eesti Selts

32 aastat tagasi oli Rahvarinde eestseisuse liige Mati Hint USA's, kus tollal pöörati Balti riikide vabadusliikumisele enneolematult suurt tähelepanu nii meedias kui ka kodanikuliikumiste poolt.

Meeleavaldusi Balti riikide toetuseks toimus mitmel pool, ka Connecticuti osariigi Kapitooliumi ees, kus Mati osales peakõnelejana Estonian, Latvian and Lithuanian Alliance of Connecticut (ELLA) meeleavaldusel.

Details

Published: September 18 2021

Kalev Vilgats,  Eesti Päevaleht

Paralleelekspeditsioon Estonia hukkumispaika tekitab vastakaid tundeid ja arvamusi.

Mulle on jäänud mulje, et selle käigu põhjuseks on Estonial hukkunute omaste ja pääsenute rahulolematus sellega, kuidas ametlikku uurimisretke on kommunikeeritud.

Inimestele võib põhjendatult tunduda, et midagi jäetakse rääkimata, toimuv ei ole piisavalt läbipaistev.

Details

Published: September 18 2021

Kindlasti on teile fotol olev maius tuttav.

Kuju, pruuni- ja sinise/kirju ümbris/paber ja kindel kirja/stiil ehk šrift / shrift (font) annavad kohe ajule signaali, millise šokolaadiga on tegemist.

Mõtle, kui sa läheksid oma lähimasse nurga/poodi ja mõnedel sulle tuttavatel Snickersitel oleks järsku peal eestikeelsed sõnad!

Details

Published: September 18 2021

Saba ja sõnad. Kõlab nagu "Peep ja sõnad" (Eno Raud, 1967) või "Kaka ja kevad" (Andrus Kivirähk, 2009), aga neid Saba siin ei loe. Kassi nimi on Saba ja sõnad kuuluvad Olavi Ruitlase autobiograafi-liste sugemetega ülimenukale romaanile "Vee peal" (Kirjastus ZA/UM, 2015). See on terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu Võru linnas aastatel 1981-82.

Vanasõna ütleb: "Sõnal saba taga."

See on tähenduses lubadus, tagajärg.

Et sõnale järgneks tegu või et sõnast peetaks kinni.

Veel on öeldud: "Lahti lastud sõnal ei ole hända" (saba).

Details

Published: September 11 2021

Kui Laulupeo rongkäiku vaatasime, veel sel ajal kui sellised asjad olid võimalikud, seisime Narva maanteel, kui korraga keegi rahva seast teatas, “näete, seal on president!” Tõepoolest, koos Korp! Filiae Patriae kooriga marssis president Kersti Kaljulaid.

Sel hetkel tuli pisar silma (see polnud ainus kord), mitte sellepärast, et meie ees kõndis mingi kõrge poliitiline ametnik, vaid sellepärast, et Kersti Kaljulaid on osa meist.

Details

Published: September 06 2021

Maarja Vaino

Meie taasiseseisvumisest kõneldes oleks mineviku meenutamise kõrval kõige rohkem vaja teadvustada endale seda, et ka praegu tuleks taas iseseisvuda.

Just mentaalses mõttes. Julgeda olla eestlane, omada rahvust, mõelda oma kultuuri keskselt, leiab Maarja Vaino Vikerraadio päevakommentaaris.

Eelmine nädal oli imelik.

Ühelt poolt olid raadioeeter ja kirjutav meedia tulvil meenutusi ja mõtteid 20. augustist 1991.

Details

Published: September 06 2021

Epp Adler,

HeadEst.ee

Mis rahvusest sa oled?

Lihtne küsimus, kas pole?

Ma arvasin kunagi, et see on kõige selgem ja lihtsam küsimus üldse. “Puhtas” Eesti peres elades ja “puhaste” eestlastega suheldes ei olegi seda teemat.

Kõik on selge ja kõik on normaalsed. Ja väliseestlased on ka selge nähtus. Väliseestlane on “puhtast” eestlasest ameerika tädi, kes põgenes sõja ajal ja nüüd elab Ameerikas. Kõik jällegi selge ja arusaadav.

Kuni selgus, et on veel variante ja et see ei olegi nii ühene küsimus ja et selle küsimusega võivad kimpus olla päris paljud inimesed.

Details

Published: September 06 2021

Autor kunagisel meeleavaldusel Washingtonis.    Erafoto

Elasin kaasa pidustustele tähistamas Eesti taasiseseisvumise 30.  aastapäeva. 

Oli rõõm näha ilusaid eestlasi heas pidumeeleolus.

Kuulasin enamikus kõiki kõnesid ja intervjuusid – kõik muidugi rääkisid eesti vapradest juhtidest iseseisvuse taastamisel. Nii olid nad ju!

Details

Published: August 29 2021