On hea meel, et inimesed tunnevad muret Eesti arengu ja sellega seotud Riigikogu ja valitsuse otsuste pärast. Kahjuks tundub, et selle projekti miinused on üle võimendatud ja plusse pole üldse näidatud. Eesmärk näib olevat, et lõputute vaidlustega seda projekti surmata. Käesolevaga vaatame mõningaid ülestoodud miinuspunkte.

Details

Published: October 27 2016

Uue kiire raudtee entusiastid püüavad riske võttes saavutada imet nii valmimiskiiruse kui ka raudtee tulemuslikkuse poolest.

Miks siis ikka on neid, kes seda selget edulugu veel ei mõista, küsib 18. oktoobri Postimehes ettevõtja Priit Humal kodanikuühendusest Avalikult Rail Balticust.

Kui tavaliselt planeeritakse suuri taristuobjekte aastakümneid, nagu näiteks Øresundi silda (esimene projekt esitati 1936), või isegi aastasadu, nagu Eurotunnelit (esimene projekt valmis 1802), siis Rail Balticut rajades võetakse ühisettevõtte juhi Baiba Rubesa sõnul eeskuju idufirmadest! Loe: kiiresti ja riskides edulugude hulka! Idufirma õhinaga investorite otsimist järgib ka Andres Kaju Rail Balticu PR-juhina.

Idee: majanduskasvu ja euroopalikkuse müümine avalikkusele. Seejuures on kerge unustada, et enamik idufirmadest ei jää ellu.

Idufirmade loomine ja kadumine on normaalne ja innovaatiline õppimisprotsess. Taristuobjektid seevastu mõjutavad paljude inimeste elu, kes ei osale õppimisprotsessis, ning nendega ei mängita.

Details

Published: October 27 2016

Lamasin kõhuli Võru haigla opisaalis. Mitu õde, maskid näo ees, seisid minu ümber ja arst lohutas, et nõelatorge on valusam kui kogu operatsioon. Tal oli õigus.

Umbes kuu aega tagasi hakkas mu seljal just püksivärvli kohal sünnimärk suurenema, muutus hellaks ja sügeles. Kratsides hakkas ta veritsema. Läksin sellega Antslasse kiirabisse sellepärast, et ma juhtusin Antslas olema.

Kartsin, et ma ei pööra oma probleemile seljal vajalikku tähelepanu. Kiirabis kinnitati mulle, et pean kohe pöörduma oma perearsti poole, mida ma ka kohe järgmisel päeval tegin. Tema saatiski mind Võru haiglasse, et seal sünnimärk eemaldataks. Kogu protseduur kestvat mõne minuti.

Pidin haiglasse saabuma kell 8 hommikul. Arvasin, et hommikukohvi saan juua seal. Jõudsin kohale natuke peale kella 7. Haigla uksed aga avatakse alles kell 7.45. Pidin natuke ootama, aga peale sellise väikese detaili jooksis kõik muu nagu õlitatult.

Haiglas juhatati mind üheksandale korrusele. Seal vaatasid õed minu saatekirja ja muid pabereid ning üks küsis teiselt: „Kuhu me ta paneme?“ Teine vaatas tabelit enda ees ja vastas: „Meil on auk seitsmendas palatis...“

Details

Published: October 27 2016

Ärkasin tuulisel pühapäevahommikul, kui mu naine tõi mulle tassi kohvi ja mooniseemnetega saiakese. Olime kohtunud eelmisel õhtul Tartus. Mina tulin Võrust ja Heli Tallinnast. Olime kutsutud minu vana hea sõbra Hillar Pähni 75. sünnipäevale.

Details

Published: October 17 2016

Oleme rõhutanud, et võimeka tööjõu puudust peaks nii palju kui võimalik lahendama väljarände vähendamise ja eestlaste tagasipöördumisega kodumaale. See on aga võimalik ainult siis, kui meil on pakkuda häid, kõrgemate palkadega töökohti arenevas Eesti teaduspõhises majanduses. Vaatleme siis nii meie haridustaset kui ka teaduse arengut ja selle rakendamist majanduse edutamiseks.

Details

Published: October 17 2016

Eelmise artikli ilmumise järel sain soovituse, et oleks hea saada võrdlus ka Soomega lisaks varem antud Taani andmetele. Siin need on, Taani arvudega sulgudes.  

Keskmine palk Soomes on 3.5 (5) korda kõrgem kui Eestis, tööjõu kulu 3.4 (4) korda kõrgem, sisemajanduse koguprodukt (SKP), 2.6 (3) korda kõrgem, ostujõu järgi aga ainult 1.4 (1.6) korda. Palga osatähtsus SKPs on ligi pool ja ostujõud peaaegu kaks korda suurem kui Eestis, tegelikult aga tublisti vähem kõrgemate maksude tõttu.

Details

Published: October 13 2016

Heli töötamas. Foto: Viido Polikarpus

Details

Published: October 13 2016

Kuna eelmises kirjutises tegime üsna laiaulatusliku kokkuvõtte varasematest mõtetest, piirdume nüüd vaid ühe olulise teemaga. See on palgad, töötasu ja sellele vastavalt tööjõukulud. Võrdleme andmeid mitmest vaatekohast.
Eesti Panga president Ardo Hansson nentis kunagi märtsis, et “Eesti riik ei peaks kiirustama keskpankade poliitika tõttu üliodavat raha laenama ja riigivõlga suurendama, sest Eesti majandus praegu lisastiimulit ei vaja”.

Details

Published: October 06 2016