Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eelmisel nädalal kutsus minu naaber Michael mind oma sünnipäevale, mida ta otsustas tähistada päevaga Värska spaas.
Ma polnud kunagi enne Värskas käinud. Kõik, mida ma Värska kohta tean, on seal toodetav pudelivesi, mis ei ole just minu maitse – see on natuke soolane ja natuke veel midagi, millele ma ei oska nime anda. Minu kadunud sõber Vello armastas Värska vett väga ja ei sallinud silmaotsaski minu lemmikut – dieet Coca-Colat. Kui aga mul Coca-Cola otsa sai, siis olin sunnitud jooma Värska vett, mis lõpuks hakkas mulle isegi meeldima, sest sel oli värskendav toime.

Kõik muutub, aga mitte alati nii, nagu see meile meeldiks või nagu me sooviksime. 1807. aasta talvel oli miinus 40 kraadi Celsiuse ja ka Fahrenheiti järgi – selle temperatuuri juures näitavad mõlemad sama temperatuuri, leidis üksik karusnahakütt Yellowstone´i jõe ülemjooksul Põhja-Ameerikas kadunud maailma,  mis sülitas tuld ja tõrva. Yellowstone´i jõgi on isoleeritud kõrgplatoo, mis on ümbritsetud järskude mäetippudega ja ta on unikaalne seetõttu, et sügavalt maa seest tuleb sulakivim ebatavaliselt lähedale maa-pinnale.

Eelmisel aastal tähistasime Berliini müüri langemise 20. aastapäeva, mis sümboolselt tähistas kommunismi kadumist  Euroopast. Järgmisel aastal tähistame 20 aastat Eesti riigi taasiseseisvumisest.
Mida see 20 aastat on tähendanud väliseestlusele? Eesti taasiseseisvumine on pakkunud suuri võimalusi väliseestlaste ühiskonnale  areneda. Me oleme saanud külastada vaba Eesti maad, kaasa lüüa laulupidudel, tantsupidudel, skaudi- ja gaidilaagrites.
Aga paradoksaalselt on väliseestluse missioon ehk raison d’etre muutunud möödunud 20 aasta jooksul hoopis udusemaks.

Jälle on möödas üks meie riigi sünnipäev. Paraad Vabaduse väljakul peaks õigustama kaitseminister Jaak Aaviksoo ja tuhandete eestlaste jõupingutusi, kes tegid kõik endast oleneva, et Vabadussõja võidusammas saaks püstitatud. Kindral Laaneotsa aastapäevakõne oli väga tugev. Ta hoiatas meid uue vaenlase eest, mis ei puuduta mitte ainult Eestit, vaid kogu MATO-t ja selleks on kübersõda.

New Yorgis vabariigi aastapäeva aktusel 27. veebruaril 2010

Vabariigi aastapäev on sobiv nii tagasi- kui ka edasi vaatamiseks. Lisaks sellele, et tahan visandada olulisemaid väljakutseid Eesti Vabariigile ja meile kõikidele, nüüd, et läheneme juba natukesehaaval Eesti riigi sünni saja aasta juubelile, mõtlen jagada oma emotsioonide varasalve kogunenud mälestusi ja tundeid seoses Eestis elamisega. 
Mina kuulun sellesse generatsiooni ja gruppi, kes on Läänes sündinud ja Eestisse elama kolinud. Olen elanud paarkümmend aastat Eestis. Nii pikk periood annab inimesele rohkesti elamusi.

 

Et ma olen praegu seotud uue projektiga, on maalimine jäänud mu elus kõrvalisemale kohale. Kuid iga kord, kui loodus pakub midagi hingematvalt ilusat, kujutan ma oma vaimusilmas ette, kuidas see võiks välja näha lõuendil. Ka huvitavad näod tahaksin ma kohe lõuendile kanda. Eelmisel aastal tegelesin ma paari portreega, mida ma mitu korda muudkui ümber tegin. Asi muutus kogu aeg hullemaks, nii et ma lõpuks loobusin ja otsustasin, et hakkan hoopis kirjutama.

Tahtsin kirjutada Alfons Rebasest sel perioodil, kui ta astus Briti luure MI-6 teenistusse, see oleks olnud põnevam kui võimalus kirjeldada teda tavapärasel viisil, Eesti Leegioni ohvitserina. Ma oleksin rääkinud, kuidas Kim Philby ja Burgess Meredith, Briti reeturid, aitasid hävitada Eesti vastupanuliikumist ja meie metsavendi. 

 

Naabripoiss Rasmus seisis kannatlikult talu sissesõidutee ääres, jalgratas käekõrval. Ta oli kuulnud, et olümpiavõitja Erki Nool on tulemas külla Austraalia eestlasele Michael Wegecsanyile ja tema abikaasale Suzannele, kes eelmisel aastal päriselt Kurenurmesse elama kolisid.
Ja sealt juba Erki tuligi. Läksime välja talle vastu, Erki viipas meile tervituseks ja naeratas Rasmusele. Poiss hüppas ratta selga ja paistis olevat õnnelik ka talle kingitud naeratuse üle.
Suzanne oli valmistanud lõunasöögi ja kuna me pidime veel ootama Tõnu Jõgist, siis lasksime seniks hea maitsta õunamahlal, mille ma sügisel oma talu õuntest olin pressinud. Tõnu Jõgis on meie Kurenurme päikesepargi projekti insener. Me loodame, et saame püstitada pargi juba käesoleva aasta suve lõpuks.

Kurenurmes on praegu külm, miinus 30 kraadi, mida on palju isegi Lõuna-Eesti jaoks. Minu insenerist sõber, kes koostab meie päikeseenergiaprojekti, ei mäleta aega, mil oleks nii pikalt nii külm olnud. Mäletan, kuidas mu kadunud äi meenutas, et kunagi olnud Kurenurmes 35 miinuskraadi. Olnud nõnda külm, et puud metsas löönud külmast lõhki. Peab tunnistama, et loodus on praegu väga kaunis: puid-põõsaid katab valge filigraanne härmatis, taevas on helesinine ja lumi sätendab vastu. Nagu ütleb minu hea naaber Michael, kui ta hommikul meie tallu jalutab: „Milline suurepärane ilm päikeseenergia jaoks!“

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo