Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Mis neil naistel küll viga on? Ma töötan maal endal käed rakku, aga kui mu naine maale jõuab, siis ei ole tema meelest ükski asi küllalt hästi tehtud.

Möödunud reedel otsustasin ma maal sauna kütta ja kutsusin külla oma naabrid. Karla, kellel on kuumaveetünn, millest ma kunagi ka kirjutasin, oli hõivatud lillelaadaga Türil ja ei saanud tulla. Taavi vastas, et võib-olla ta tuleb. Benno ja Alli, kes on Heli pere kauaaegsed sõbrad (Alli on setu, nagu oli Heli ema, ja muide, mulle meeldib ütlus, et seal, kuhu setud kolivad, hakkavad juudid nutma), olid sauna ajaks kohal. Galina tuli oma kahe tütrega ja saunalised olid muidugi minu äripartnerid Energy Smartist Michael ja Suzanne. Teatasin oma külalistele, et minu poolt on saun, karastusjoogid ja tiik, muu peavad nad ise kaasa võtma.

Vastutava korraldava koguduse esimehena oli mul au St. Peterburgis Floridas Kirikukongressil ja praostkondade sinoditel võõrustada peapiiskop Tauli, praoste, õpetajaid ja koguduste esindajaid Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Kongress ja sinodid kujunesid kaua oodatud võimaluseks kristlikus vaimus vaadata minevikku ja tutvuda meie kiriku oleviku-tuleviku seisundiga. Mõtetevahetused nii formaalselt, kui ka isiklikus keskustelus võimaldasid uuendada mõttepilti meie väliseesti kiriku oludest, elujõust ja ühinemisaktsioonidest teisenimelise kodumaise paralleelkirikuga. Oli see vast esimest korda, kui meie sõjapõgenikest pärinev kristlik välis-eestlaskond käsitles meid hingeliselt nii mitmekülgselt hõlmavat ühinemisküsimust laiaulatuslikumas koosseisus?

Sel aastal on Eestis jäänud kevad olemata, oleme hüpa-nud talvest otse suvesse. Minu jaoks pole maailmas parimat kohta, kui on Lõuna-Eesti. Istuda väljas ja nautida värsket kohvi, kuulates samal ajal linnulaulu ja konnade krooksumist – see on nagu muinasjutt. Sääsed pole õnneks veel välja ilmu-nud ja ei sega mõnusaid õhtuid. Neil aegadel, kui talus peeti veel loomi: lambaid, sigu, kanu, lehma ja hanesid, tegid igasugused putukad väljas olemise võimatuks. Ma mäletan, et kärbsepaberid rippusid igal pool, aga ukse- ja aknakatteid ei tuntud. Mul pole neid praegugi, kuid mu heal naabril Michaelil on ja kui Heli neid seal nägi, andis ta mulle käsu meilegi need muretseda.

Mõtlesin, et kas kirjutan üldsegi sellest. Parem oleks kõik unustada. Teised inimesed, kes seda ei kogenud, ei saa meist nagunii aru. Meid oli 34 hinge.. Meid ühendab nüüd see..
Pean kohe ütlema, et minu nimi on Jüri Pallo ja ma sain 12. aprillil 2010. a. 47 aastat vanaks.
Mu elulugu (koos nende 34 hingega) oleks lõppenud 24. aprillil 2010. a. kell 9.45 hommikul. Oleks. Oleks on vilets mees, kuid oleks on ka hea mees.

Palju aastaid tagasi jooksis Ameerikas telereklaam, mis reklaamis valuvaigisteid. Selles esines kuulus näitleja, kes mängis arsti mingis seebifilmis. Reklaamiklipis kujutati seda näitlejat istumas kontoris, ta nägi välja nagu pärisarst, seljas valge kittel ja stetoskoop ümber kaela. Ta naeratas sõbralikult ja ütles otse kaamerasse: „Tere! Ma pole pärisarst, aga ma mängin tohtrit telesarjas. Kõikide valude vastu soovitan ma teil võtta tylenoli!“ Või anacini vms, mis tol ajal moes olid. Tundub, et selline võte – näitleja, kes polegi arst, vaid mängib seda, võib tunduda naeruväärne, kuid see nipp töötas! Ja kaua aastaid!

Okupatsiooniaastatel levinud ekslik arvamus, et  New Yorgi peakonsulaadi ülalpidamine toimus Teise Maailmasõja eel New Yorgi  föderaalpangas (Federal Reserve) deponeeritud ja “kullafondi” nime all tuntud Eesti Panga kullatagavaradelt teenitud intressidega elustus hiljuti prof. Mardi Valgemäe artiklis “ Mõttemõlgutusi Kultuuripäevadest” (Vaba Eesti Sõna nr. 15, 15. aprillil 2010. a.), milles ta meenutab esimeste Kultuuripäevade eel toimunud külastust New Yorgi peakonsulaati koos Hellar Grabbi ja Ylo Ansoniga.

 

Ta nimetab,  et neil õnnestus (peamiselt Grabbi tõttu) veenda peakonsul Ernst Jaaksoni loobuma nõudmast Grabbi ja Rein Taagepera kustutamist Kultuuripäeva esinejate nimekirjast ja järgnevalt keskustelule “. . .  viidi  / meid isegi peenesse restorani Eesti kulla protsentidest saadud rahadega lõunatama.” (rõhutus lisatud). 

Käisin sel nädalal uues Solarise keskuses asuvas kinos vaatamas värsket eesti filmi. Solaris proovib turult tõrjuda Coca-Cola Plazat ja näitab pealelõunal filme vaid 45 krooni eest, mis teeb kino külastamise muidugi väga meeldivaks.
Film, mida ma vaatasin, kandis pealkirja „Punane elavhõbe“ ja see on vändatud Andres Anveldi kriminaalromaani järgi. Filmi produtsendiks oli Kris Taska, rezhissööriks Andres Puustusmaa. Ma ei oskagi öelda, mis oli sellise filmi tegemise eesmärk, küll aga oskan ma ütelda, mis sellest välja tuli.

Toreda nimega tuldpurskav mägi on näidanud kuivõrd me oleme kruvikesed looduse suures masinavärgis. Mind on aga hiljuti pannud ahhetama (imestusest "Ah!" hüüdma) üks teine, nähtamatu masinavärk. Rändasin tänu sellele korraks üle ookeani suvilasse, siis aastasse 1700 ja osalesin New Yorgi kunstinäitusel. Ausalt kah.
Elame ikka ühes igaveses masinavärgis. Ma pean silmas neid va tehnoloogiaimesid: pihuarvuteid, taskumuusikahoidlaid ja liiga tarkasid nutitelefone. Minul neid ei ole.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo