Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Mis tundeid äratab mõiste „väliseestlane“? Kas positiivseid, negatiivseid, segaseid või ükskõikseid? Eks see oleneb iga inimese enda tagapõhjast ja sellest, kuidas tema kokkupuuted on olnud välismaal elavate rahvuskaaslastega. Siin sobiks küsida, kes on üldse eestlane ja kes ei ole – ja kes on sel juhul väliseestlane? On lihtsam neid küsimusi esitada, kui vastusi leida. Katsun siiski mõne küsimuse kohta oma arvamuse esitada, seega lootes vähendada ekslikke eelarvamusi väliseestlaste kohta.

Kevad on lootuste aeg, aga ka muutuste aeg. Ja uue alguse aeg. Ehitusmess „Eesti ehitab“ ehk Estbuilt 2010, mis toimus eelmisel nädalal Tallinnas Pirita Näitusepaviljonis, näitas samuti, et inimesed ei ole kaotanud usku ega lootust parematele päevadele ja et nihked paremusele on juba olemas.
Ka Energy Smart OÜ, mis tegeleb päikeseenergiast soojus- ja elektrienergia tootmisega, oli seal oma boksiga kohal. Oli huvitav kogeda, kui väga taheti teada lähemalt päikeseenergia tootmise võimalustest.

Eesti ajakirjanduses ja meedias oli rohkesti sõnavõtte ja arutlusi Eesti Kongressi 11. märtsil 1990. aastal toimunud kokkuastumise aastapäeva puhul. Peamiseks arutlusteemaks oli kas Eesti Kongressil või Edgar Savisaare algatusel organiseeritud Rahvarindel oli otsustavam osa Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel järgmisel aastal. Üllatuslikult kerkis sellega esile USA valitsusasutuste ja CIA võimalik kaasaaitamine Eesti Kongressi tegevusele. Delfi 12. märtsi võrguväljaande kommentaaris toob ”Vaatleja” nime all esinev  isik mängu Ühendriikide CIA: “Eesti Kongress sai oma algatuse, rahalise toetuse ja instruktsioonid Ameerikas ja CIA kontrolli all olevatelt väliseestlastelt.” Mainitakse Kelami ja Laari sagedasi külaskäike Ameerikasse ja küsitakse kust tuli raha “kiireks Kongressi propagandaks ja passide aktsiooniks.”

Ettekanne New Yorgi Eesti kultuuripäevadel 25. märtsil 2010.

Suur tänu New Yorgi Eesti kultuuripäevade korraldajatele kutse eest siin ettekandega esineda. Mul on rõõm viibida täna õhtul teie seltsis. Mul on eriti hea meel, et kultuuripäevade tihedasse kavasse mahtus ka ettekanne Eesti välispoliitikast. 
Nagu te teate, on Washingtoni suursaatkonna põhiülesanne esindada Eesti Vabariiki siin Ameerika Ühendriikides. Jälgime ja analüüsime USA välis- ja julgeolekupoliitikat, kogume informatsiooni USA seisukohtade kohta ning saadame Tallinnasse ettekandeid olulistest arengutest, mis võivad kas otseselt või kaudselt mõjutada Eesti riigi arengut.

Olen kogu oma elu tahtnud olla suur kirjanik, kunstnik või laulja, kuid minu kõrvus kõlab Oscar Wilde´i lause: „Ma olen liiga vana, et olla noor talent!“ Täna istun ma üksinda meie Lõuna-Eesti talus klaveri taga ja laulan täiel häälel enda kirjutatud laule – lihtsalt enda rõõmuks. Ma kujutlen silme ees, kuidas mõni naaber kuuleb mind ja imetleb mu inglihäält… Jah, muidugi, see on sama, kui igatseda taga igavest noorust…
Ma kirjutan küll igal nädalal oma veergu, katsun maalida ja kingin oma CD-plaate tuttavatele, kellega ma pean sidet Facebookis ja keda ma pole kohanud aastakümneid. Kuid üks osa minust tahaks istuda tugitoolis ja lihtsalt nautida elu.

Armsad koguduse liikmed, lugupeetud külalised. Tere tulemast meie tänasele jumalateenistusele ja siinsele koosviibimisele. Tähistame täna E.V. 92. aastapäeva.
Eesti Vabariik loodi 28. novembril 1917. Meie kodumaal tookord valitsenud olukorra tõttu ei olnud tolleagsetel riigimeestel võimalus seda avalikustada enne 24. veebruari 1918, mil EV kuulutati välja Pärnus.

Kevad on jälle ametlikult käes, kuigi seda on raske uskuda. Väljas on ilus jõuluilm. Ma mäletan, kui ma sain 18 aastat vanaks, et ka siis ei juhtunud nagu midagi, peale selle, et hakkasin ametlikult vastutama oma tegude eest.
Minu tütar Maarika tuli mulle Ameerikast külla koos oma sõbra George Sterlingiga. George helistas mulle juba mitu kuud tagasi ja küsis luba Maarikaga abielluda, tehes seda isegi enne, kui ta Maarikale ettepaneku tegi. Pole vist vaja lisada, et see avaldas mulle kõvasti muljet.

Eelmisel nädalal kutsus minu naaber Michael mind oma sünnipäevale, mida ta otsustas tähistada päevaga Värska spaas.
Ma polnud kunagi enne Värskas käinud. Kõik, mida ma Värska kohta tean, on seal toodetav pudelivesi, mis ei ole just minu maitse – see on natuke soolane ja natuke veel midagi, millele ma ei oska nime anda. Minu kadunud sõber Vello armastas Värska vett väga ja ei sallinud silmaotsaski minu lemmikut – dieet Coca-Colat. Kui aga mul Coca-Cola otsa sai, siis olin sunnitud jooma Värska vett, mis lõpuks hakkas mulle isegi meeldima, sest sel oli värskendav toime.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo