Kristel Vilbaste
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Eestis toimub praegu maskidraama, inimesed ei suuda kuidagi kokku leppida, kas kaitsemaski kandmine kaitseb inimesi koroonaviiruse eest või mitte.

Ajakirjanduses tuuakse näiteid, mille taga olevat teadusuuringud.

Seda teevad nii maskieitajad kui ka maskipooldajad.

Details

Published: November 28 2020

Eesti Vabaõhumuuseumi Virumaalt pärit Härjapea talu interjöör kujutab 1930. aastate lõpu olustikku. Seal küpsetas 2020. aasta maski kandev perenaine parasjagu küpsiseid, mida kadrisantidele kotti pista. Ahjupotis valmis vaikselt tangupuder. Noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak Katariina, kelle eestipärane nimekaim on Kadri, oli igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon ning siinnegi perenaine võttis käsitööde pärimise peale kapist välja siidipaberisse pakitud omakootud Haapsalu sallid. Näputööde hooaeg jätkub kohe, kuid kadripäeval olid kõik sellised tööd rangelt keelatud. Karja eest hoolitseti sel päeval aga eriti hästi – söödeti paremini ja loomi ei tohtinud kadripäeval tappa.

Details

Published: November 28 2020

Istuvad (vasakult paremale): Elmar Roger - juhatuse liige, „Agronoomia“ tegevtoimetaia; Liis Käbin - juhatuse liige, „Taluperenaise" peatoimetaja; prof Peeter Kõpp – esimees; dots. Martin Gross - laekahoidja; Ants Käsebier (Käspre) - juhatuse liige, „Põllumehe Käsiraamatu“ toimetaja. Seisavad Hans Jaanusson - teine abisekretär; Richard Tomson (Toomre) - abilaekahoidja; Arnold Steinberg (Kivimäe) - sekretär; Alfred Truu - majaisa, Joosep Nõu - esimene abiesimees; Julius Kass - teine abiesimees; Leonhard Loko - juhatuse liige ja Endel Wint - esimene abisekretär. Foto pärineb Joosep Nõu arhiivist.

Tänavu detsembri alul tähistab 100. juubelit põllumajandusteadlasi koondav Akadeemiline Põllumajanduse Selts (APS). Sestap otsibki selts kilde oma pikast ja väärikast ajaloost.

Sarnaselt Eesti Vabariigile on APS näinud paremaid ja halvemaid aegu.

Ent nüüd, sajanda juubeli eel, on APS-i eestseisus alustanud oma ajaloo jäädvustamist.

Details

Published: November 22 2020

Vanalinna tänavatel liigub ainult omasid ehk turiste napib. Fotol on Olevimäe tõus Pika tänava poole läinud nädalal, kui tuul ei olnud veel viimaseid vapraid puulehti lahti kiskunud. Harilik hobukastan, nagu siingi näha, on tihti viimaste seas, kes oma lehtedest loobub. Kevadel aga jälle üks esimestest, kes lehte läheb.   Foto: Riina Kindlam

Öösel äratas tuul. See tekitab siin Pelguranna linnajaos, Kopli lahe läheduses oleva maja kõrgeimal, kolmandal korrusel taolisi helisid, mida ei ole mujal kuulnud.

Details

Published: November 22 2020

Valdur Mikita

Postimees avaldas ajakirjas Akadeemia ilmunud Valdur Mikita essee, mis põhineb 10. oktoobril 2020 Tallinnas Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil «Kultuur kui kapital» peetud ettekandel.

HINGEMAASTIK

Veel 200 aastat tagasi mahtus inimese elu Eesti külas ära 10 ruutkilomeetri sisse. Suurem osa meie esivanematest ei reisinud elu jooksul kaugemale kui viis kilomeetrit. Selle sõõri sisse jäid kodutalu, mõis, kirikuaed ja kalmistu.

Details

Published: November 22 2020

Maailm on vaadanud suure huviga Ameerika presidendi valimiste käiku.

Nüüd on üldiselt aksepteeritud, et järgmine Ameerika Ühendriikide president on Joseph R. Biden. 

Valimised olid läbi viidud legaalselt, õiglaselt ja läbipaistvalt. Kuigi valimisi on proovitud kohtute kaudu vaidlustada, pole ükski katse õnnestunud ja igal pool, kus seda üritati, on tulemus sama – pole toimunud mingit võltsimist.

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) oli jahmunud kuuldes Eesti siseministri ja rahandusministri (Konservatiivse Rahvaerakonna ehk EKRE juhtide) seisukohtadest 8. novembril, mis laimavad USA valimisi kui võltsitud ja pettused, aga ka USA järgmist presidenti, kes sai äsja vabadel valimistel rahva veenva enamuse toetuse. 

Details

Published: November 16 2020

Sirje Kiin,
kirjandusteadlane

USA valimistejärgsed meeleolud on kahetised, sest praktiliselt kahe partei süsteemiga ühiskond on niivõrd polariseerunud.

Meie, demokraatide pooldajad, peame pidu nii ida- kui läänerannikul, aga ka siin kesklääne haritlasringkondades, lööme õues (maskides) sõpradega klaase kokku, aga me joome neid rõõmujooke pika sotsiaalse distantsiga.

Rõõmustame kogu südamest ja tunneme kergendust, et neli aastat kestnud õudusunenägu hakkab peatselt lõppema (Trump on ametlikult president veel kuni 20. jaanuarini 2021).

Details

Published: November 16 2020

Maarja Pärl-Lõhmus

Ameerika anno 2020 on maailmateema

Me saame aru, et maailmaküsimus pole mitte Ameerika valimistulemuses, vaid selles protsessis, mis Ameerikas tänavu on käima lükatud ning mis ilma Ameerika muutumiseta ei lõpe niikuinii.

Suur viga on analüüsi asendamine poliitiliste ideoloogiliste seisukohtadega, millega tihti püütakse teemat hõlmata, analüüse asendada ideoloogiatega – ajakirjandus peab sellele poliitsuunale kindlalt vastu seisma, ajakirjandus peab jääma faktianalüüsi ja sügavuti uurijate teadlaste infoväljaks.

Selleks, et mingit nähtust ja suhteid deideologiseerivalt analüüsida, peame neid uurima alateemadena ja lahti arutama alaosadeks (dekonstrueerimine), igal alaosal süvenev asjatundja-ekspert, kelle analüüse avalikkuses eri kontekstides edasi arutame (sünteesimine).

Details

Published: November 16 2020