Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

“Kas olla või mitte olla” on üks üpris kulunud kõnekäänd. Ometi on aeg küps selleks, et rääkida eksistentsiaalsest riskist meie ajalehele ja võimalustest selle saatuse vältimiseks, mis tabas hiljuti meie sõsarväljaandeid “Eesti Päevaleht” Stockholmis ja “Meie Kodu” Austraalias. Viimane neist lõpetas jõulude ajal ilmumise üldse, ja esimene neist ei ilmu enam paberväljaandena.

Kanada “Eesti Elu” 18. aprilli numbris seisab hr. Laas Leivati artikkel  “Sallivus kui rahvusriigi omapära”. Selles on tänuväärselt esile toodud Eesti Vabariigi poolt 1925. a. kehtestatud kultuurautonoomia kõigile rahvusvähemustele, mille üheks tunnuseks oli kultuuromavalitsusasutuste olemasolu ja koolihariduse võimalus.
Leivat tsiteerib ka “The Jewish Chronicle” poolt 1936 avaldatud kirjutist Eesti kohta, mis tõstis esile juudivastase mentaliteedi puudumist Eestis ning näitas laiemas mõttes EV ja eesti rahva tolerantsust võõraste vastu. Juutide arv Eestis oli siis kusagil 4500 juures. Mul on lisaks säilinud koopia Jewish National Fund in Palestine poolt 18. veebr. 1927 antud dokumendist “Golden Book Certificate”, kus Eestit tänatakse juutidele osutatud abi eest.

mikita

Valdur Mikita.   Foto: VES

Viimased nädalad on olnud Eesti jaoks rahutud. Vabandust labase väljendusviisi pärast, kuid uut valitsust tabas juba selle esimesel tööpäeval – 29. mail – “pasatorm”. Ma ei oska hästi ette kujutada, et pasapilved lahkuksid Eesti kohalt niipea.

Eestimaale on jõudnud ilus kevad, mis on olnud meie esivanemate jaoks see tõeline uue aasta alguse aeg. Kevadel tuleb olla aktiivne ja panna kasvama kõik see, mille vilju soovime sügisel korjata.

48387471 1800104463451543 8709928105575186432 n

Autor kaameli seljas. Peeter Järvelaid töötab Kasahstanis Almatõ oblasti pealinnas Taldõkorganis ülikooli teadus-, arenduse ja innovatsiooni ala prorektorina.

 

Kui me armastame rääkida, kui globaalne on tänane maailm, siis ega me väga ei mõtle sellele, mida me selle maailmaküla propageeerimisega ikkagi tegelikult mõtleme.

Vanadusest kirjutamine tundub olevat asjatu vaev. Noored seda ei loe, sest nende prioriteet on algavale elule alusmüüri rajamine. Vanad ka ei loe, sest nad teavad isegi, mida vanus tähendab. On aga kolmas grupp inimesi – keskealised. Nendelgi on elu haripunktil olles tähtsamat teha, aga kuna neile juba paistavad nn kuldsed pensioniaastad, siis võib sinna suunas mõtteid heietada.

Missugune mõju ja tagajärg on jõulupühadel? Kellega kohtume erilisel pühal viisil? Mulle tuli see küsimus seoses vanast keskajast pärineva eesti rahvalauluga: “Jeesus läks maale kõndimaie”. See laul ütleb, et Jeesus tuli ja oli meie rahva seas isiklikult.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo