Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Väino ja Sirje Puura on eesti ooperi- ja operetimaailmas väga tuntud inimesed. Väino esines ka populaarses eesti filmis „Siin me oleme“. Mina nägin teda esimest korda laval, kui ta mängis Marcellot Puccini ooperis „Boheem“. Kui ma olin Eesti Kaitseväe Peastaabis avalikkussuhete osakonnas tööl, siis andis Väino koos oma abikaasa Sirje ja vahel ka koos Tõnu Kilgase ja Katrin Karismaga kontserte Eesti Kaitseväe orkestri saatel. Lisaksin veel, et Väino on mu naise Heli vend.
Väino ja Sirje Puura käisid hiljuti minu juures Kurenurmel. Nad tahtsid näha oma vanaisa talukohta. Praegu laiub seal lage põld. Nüüd arvab lugeja, et juttu on minu naisevennast ja tema abikaasast, aga asi pole nii. Need Väino ja Sirje Puura elavad Tartus, mitte Tallinnas, ja see Väino Puura on tuntud geoloog, kes valis Eesti Energia jaoks Jordaanias välja täpse koha, kus põlevkivi kaevandada. Juhtumisi on ka tema abikaasa nimi Sirje.

Järgmised Riigikogu valimised toimuvad vähem kui nelja kuu pärast, 6. märtsil. Kõigepealt meenutagem lühidalt, missugused olid tulemused 2007. aastal. Riigikogu käis tol korral valimas 61% Eesti hääleõiguslikest kodanikest. Riigikokku kandideerisid 11 erakonna nimekirjas 968 inimest ning üksikkandidaadina seadsid ennast üles 7 inimest. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond (27,8%) ja Keskerakond (24,1%). Riigikokku saamiseks ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kokku kuus erakonda. Kuidas arenevad sündmused seekord? Oma panuse saab anda iga hääleõiguslik kodanik. Kutsume VES lugejat varakult kaasa mõtlema, omalt poolt üritame lugejale pakkuda võimalikult mitmeküllast pilti seekordsetest kandideerijatest, samuti nende seisukohtadest ning lubadustest.
Mäletame hästi kahe aasta eest toimunud Euroopa Parlamendi (EP) valimiste tulemusi, kus ajalugu tegi üksikkandidaat Indrek Tarand.

Eesti Vabariik on lähenemas juba 20. taasiseseisvumise aastapäevale. On seepärast loomulik arutada, kas ja kuidas tuua tagasi Eestisse 2. Maailmasõja keerises välismaadele paisatud eestlasi. Nii ilmus 26. oktoobril internetis koduleheküljel ERR News artikkel  “Older Estonian Expats Urged to Consider Returning”. Selles kirjeldati EV sotsiaalminister Hanno Pevkuri hiljutist külaskäiku Torontosse, kus ta kohtus sealse väliseestlaste kogukonnaga. Pevkur kinnitas, et EV on valmis tagasipöördujaid igati aitama ja toetama.

Sügishommik Võrumaal meie talus värske kohvi ja päikesetõusuga oli meeliülendav. Tundsin, kui õnnelik ma olen, et saan oma hommikuid Lõuna-Eestis niiviisi alustada.
Paar päeva hiljem käisin ma Põlvas konverentsil. Olin üllatunud, kui kaunis see väikelinn on! Pean olema tänulik Põlva maavanemale Priit Sibulale, et ta mu sinna kutsus. Põlvamaal Mooste mõisa folgikojas peeti 21. oktoobril konverents teemal „Taastuvenergeetika arenguplaanid praktikasse“, mille korraldasid Europe Direct, Kliima ja Energiaagentuur (KENA), Põlva maakond ja SA Archimedes.

20. oktoobril Kodu-Eesti uudisteportaale sirvides leidsin pealkirja ”ÜRO soovitab Eestile kakskeelsust”. Artikkel ise algas sõnadega, et ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee arvates tuleks Eestil kaaluda avalike teenuste pakkumist kakskeelsena ning loobuda trahvimisest keeleseaduse nõuete rikkumise eest.
Pärast artikli lugemist oli esmane reaktsioon muidugi emotsionaalne. Paratamatult meenusid koheselt 2007. aasta 27. aprilli õhtu ning sellele järgnenud öö. Kell 6 õhtul olin sünnilinna Tallinna selja taha jätnud ärevas meeleolus, sest juba paar päeva piirasid Tõnismäge ”Rossija, Rossija” karjuvad inimgrupid. Saabunud oma Helsingi korterisse, avasin koheselt teleri ETV kanalil.

Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor Arnold Rüütel avaldas ajakirja Horisont 1976. aasta veebruarikuu numbris artikli „Viisaastak lõppes, viisaastak algas“. Lugesin sellest tema panuse kohta NLKP XXV kongressile. Selles olid toodud ära ka nimed, mis mulle midagi ei öelnud, sest ma polnud neist kunagi midagi kuulnud, nagu Ilmar Aamisepp, Ülo Rahula, Viktor Meister, Endel Lieberg, Meinhard Karelson, Vello Tire, Aleksander Jakobson, Mati Tamm ja Arnold Piho, nad kõik arutasid eelmise viie aasta põllumajandussaavutuste üle ja tegid plaane järgmiseks viieks aastaks.

Osalesin taas Rahvuskomitee Esinduskogu koosolekul peale ligi 40-aastast  vaheaega ja esitan siin omi mõtteid ja muljeid ERKÜ tegevuse ja vajalike suundade kohta.
Kunagi oli Rahvuskomitee austatud ja teguvõimas. Esinduskogu valimine oli USA eestlaskonna tegevuse tipp-punktiks, mis määras rahva mandaadi kaudu meie organiseeritud tegevuse juhtivad isikud eelolevaks tegevusperioodiks.
Mäletan, kui esitasin 1965. aastal esmakordselt oma nime ja sain valituks VI Esinduskogu koosseisu.

Minu kätte sattus onu Henno Sibula raamatukogust ajakirja Looming 1969. aasta jaanuarikuu number. See viis mu mõtted möödunud aegadele.

1969. aasta jõulude eel läksin ma tülli oma isaga ja lendasin kodust Lakewoodist San Franciscosse, et pühad üksinda veeta. Õppisin sealses kunstiülikoolis, aga õpingud ei edenenud kuigi hästi. Tolleaegsed kunstikoolid tegelesid fotorealismiga ja muu sellisega, aga minul oli tarvis omandada põhiasju. Pean tunnistama, et ei saanudki neid selgeks. Praegugi maadlen ma põhiliste asjadega elus.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo