Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eesti on nüüd läinud üle digitaaltelevisioonile. Mina vaatan oma lemmikkrimiseriaali linnakorteris kaabeltelevisioonist. Aga kui seda ei ole, siis peab muretsema digiboksi ja selle oma telekaga ühendama. Maakodus on meil Viasat, kahjuks küll vaid kõige odavam teenus, millega näeb üksnes põhikanaleid. Nii et peale BBC ja CNN-i ning viie Eesti kanali, mis näitavad tohutul hulgal odavaid reality show´sid, ma muud eriti ei näegi. On ka veel mõned Discovery programmid, aga need ei ole esmaklassilised, sest neid näidatakse ikka uuesti ja uuesti nädalast nädalasse. History Channel meeldiks mulle väga, aga Viasat seda ei võimalda.

Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Mikk Salu referreeris 5. juulil majandus-teadlase ja NYT kolumnisti Paul Krugmani Eesti-teemalisi väljütlemisi. Nobelist Paul Krugman kirjutas paar kuud tagasi Eesti kohta: „Nad on loonud sinna kõrbe.”
Õigupoolest on Krugman Balti riikidest viimase aasta jooksul üllatavalt palju kirjutanud, täpsemalt, teinud kriitikat selle kohta, kuidas majanduskriisi ajal majanduspoliitikat teha ei tohi. Viimati rääkis Krugman Eestist nädal tagasi, kui ta võrdles ühelt poolt Islandit ja teiselt poolt Eestit, Lätit ja Iirimaad.

"Üleskutsele" mis avaldus koos minu e-maili aadressiga (VES 20. mail) saabusid mõned kirjad, mis vast selgitavalt huvipakkujaks lehe lugejaile ja ühinemist kaaluvale kirikukogule.
Esiteks polevat Nõukogude valduses kiriku nime muudatuses midagi kurioosset, vaid see olevat olnud tollal Nõukogude Eestis tegutsevate noorte pastorite soovitus.
Teiseks, juhiti mu tähelepanu 11. juunil “Eesti Elu” Kanadas ilmunud Peapiiskopi selgituskirjale (vt. artikkel allpool - toim.). Sõbraliku koostöö vajadust meie lahus kirikute vahel ei ole ma kunagi  küsitlenud.

Kõikidele Väliseesti Luteriusu Kiriku praostidele, õpetajatele ja koguduste esimeestele sai postitatud 11. veebruaril 2010 ühinemislepingu tingimuste eelnõu (vt. allpool). Konsistoorium palus, et nad seda paljundaksid ja edastaksid koguduste juhatustele ja nõukogudele. Kuna seda mõningates kogudustes ei tehtud, peab konsistoorium vajalikuks anda mõningaid selgitusi.

Muretsemine pole muud kui probleemi edasilükkamine, seepärast tuleb katsuda selle lahendamiseks kohe midagi ette võtta või vastasel juhul peab selle lihtsalt unustama.
Eelmisel nädalal olin ma oma Tallinna kodus ja jätsin ühel öösel mõned dokumendid autosse, auto parkisin tänava äärde. Sellest ajast peale, kui me siia kolisime, pole meie autoga kunagi midagi juhtunud. Minu naine aga oli sellele vaatamata kogu aeg ärevil ja andis terve öö mulle teada, kui mures ta oli. „Kas me peaks siiski tooma need dokumendid üles tuppa?“ küsis ta kogu aeg. Ma saan aru, kui jätta autosse laptop, mobiiltelefon või rahakott, mis võiks huvitada pätte autoakent sisse lööma, aga hunnik vanu kaustu, mis on nööriga kinni seotud? Küsimus pole selles, kas ma oleksin pidanud tooma kaustad üles või mitte, küsimus oli selles, et lihtsam oleks olnud nad tuua üles kohe alguses, et mitte lasta oma naisel terve öö muretseda. Kõik lõppes muidugi õnnelikult ja keegi meie vanu kaustu ei varastanud.

Sellest on möödunud 15 aastat kui ma VES veergudel puudutasin testamendi koostamise küsimust. Nüüd pean selle teema juurde tagasi tulema, sest ikka leidub uusi, hoiatavaid juhtumeid.
Nii suri mõni aeg tagasi üksik eestlane, kel puudus testament. Tagajärjeks oli, et New Yorgi linn sai $100,000 võrra rikkamaks. Ei taha mõeldagi, kui suur abi oleks see summa olnud, ütleme, New Yorgi Eesti Majale või mõnele teisele eesti organisatsioonile. Elu jooksul vaevaga kogutud kapitali tarvitavad nüüd võõrad. Kui arvestada, et bioloogiline surm on ainus absoluutselt kindel asi inimese elus, siis on traagiline, et just siin jäetakse vajalikud ettevalmistused tegemata.

Pärast oma artiklit, milles ma kirjutasin setudest ja nimetasin eesti kõnekäändu, mis ütleb, et juudid nutavad, kui setud nende naabriteks kolivad, sain ma ühelt pettunud lugejalt kirja, kes nimetas mind juutide mainimise pärast rassistiks.
Kõigepealt ma muidugi vabandan nende ees, keda mu artikkel võis kuidagi riivata, aga see kõnekäänd ei ole minu väljamõeldis. Tegemist on eesti kõnekäänuga. Juudid on Eestis elanud juba neist aegadest peale, mil kaupmehed reisima hakkasid. Kui Eestis öelda kellegi kohta, et ta on juut, ei tähenda see halvustamist.

Paar kolm aastat tagasi keegi kirjutas VESs, et kuigi meid  palju ei ole, meid on leida üle maailma. Kirjutan enda juhtumisest selle teemal.
Aastal 1957 olin madrusena  Ramona'l, 125-jalasel kuunaril, teel Uus-Guineasse plaatina otsimise ekpeditsioonil. Minu isa, Rein Lepson, pani väikese jutu VESe, et eesti meremees läheb pikale merereisile, vahepeal teevad ka peatused Hawaiis, Samoas, Fidzis ja mujal. Artiklil oli väike trüki viga; sõna "peatuselt" oli “e” täht välja jäänud, ja tuli välja "patused". Tegime mitmed peatused, ja kindlasti ka mõned patused.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo