Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Just siis, kui oled talveriided kappi pannud ja tervitanud kevadet, keerab ilm jälle ära – hakkab sadama lund ja rahet ning sa tunned end reedetuna. Kuigi peab tunnistama, et eelmisel aastal oli veel aprilli keskelgi õu lumehangesid täis, sel aastal oleme niisugusest nuhtlusest pääsenud.  Minu naaber Karl Kaska astus meilt läbi ja käskis mul panna säärikud jalga, et minna koos heinamaale puid päästma ja kobraste poolt ehitatud tamme lõhkuma. Meie maavalduste üht külge piirav põhjaveekiht oli hakanud tõusma ja heinamaa oli muutunud väikeseks järveks. Oli aeg võita oma maa tagasi Ameerikast imporditud kobrastelt. Eesti koprad hävitati mõni aeg tagasi, neid toodi sisse Ameerikast ja nüüd on nad muutunud kohalikele talunikele nuhtluseks.

 

Olen ennegi kirjutanud, et mul on kalduvus sõltuvusele. See tähendab seda, et ma kipun kõike, mis mulle meeldib, kas liigselt tarbima või liigselt tegema. Näiteks meeldivad mulle kohutavalt kartulipuder ja kringel. Nende peal ma oma maatalus elangi maalides, kirjutades ja muusikaga tegeldes ning oma pensionit oodates, et siis osta saadud raha eest talu koertele ja kassidele toitu, aga ka lindudele rasvapallikesi.  Noorele inimesele vaevalt selline elu meeldiks, aga mina tunnen, et elan nagu paradiisis. Paradiisis seetõttu, et niisugune on mu oma valik. Tallinnas oli mu ühiskondlik elu üsna erinev praegusest, aga ka elust Manhattanil. 

 

Ajaloolane Jaak Valge kirjutab värskes ajakirjas Tuna, et toonased suurriigid Suurbritannia, Saksamaa ja Nõukogude Liit ei mõjutanud Konstantin Pätsi ja Johann Laidoneri 1934. aasta riigipööret – see oli sisepoliitiliste protsesside tulemus. Postimehe arvamusportaalis  ilmus artikli lühikokkuvõte. 1934. a. 12. märtsi riigipööre, mis tähendas Eestile ka demokraatia kaotust, oli Eesti sisemiste jõudude terav kokkupõrge. Kuid Eestis ristusid ka kolme suurriigi – Nõukogude Liidu, Ühendkuningriigi (Suurbritannia) ja Saksamaa huvide jõuväljad.

 

Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees (IRL). Kõne Seattle'i Eesti Seltsi vabariigi aastapäeva tähistamisel.

Mul on siiralt hea meel tervitada Teid kõiki Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva puhul. Lubage mul samuti Teile edasi anda kõige paremad soovid ja tervitused Riigikogu esimehelt Ene Ergmalt!

Eesti Vabariigi iseseisvuspäev on meie kõige kallim ja tähtsam pidupäev, kus me ikka ja jälle mõtiskleme selle üle, kuidas on läinud meie riigil ning millised on need eesmärgid ja väljakutsed, mis meie ees seisavad. Kui lubate, siis keskenduksin täna eeskätt sellele, kuidas meie väikeriik on suutnud selles kiirelt muutuvas maailmas hakkama saada ning mis meid võib ees oodata.

 

 

Toiduained, mida me poest ostame, sisaldavad säilitusaineid. Minu kasvuhoones või põllul kasvatatutes neid mõistagi ei ole. Säilitusainete kasutamise tingib soov hoida toiduaineid võimalikult värsketena ajal, mil nad transporditakse kauplustesse. Säilitusainete kasutamise tehnoloogia on üks vanemaid, mida inimesed on tarvitanud kauba riknemise vältimiseks, ja sel on mitmeid erinevaid viise: keetmine, külmutamine, pastöriseerimine, kuivatamine ning marineerimine on neist kõige traditsioonilisemad. Ka soola ja suhkrut kasutatakse säilitusainetena. Kasutusele on võetud vaakumpakendid ja isegi tuumakiirgus, mis peaks eriti professor Raukasele olema meelepärane. 

 

Mu naine helistas mulle maale Kurenurmele ja küsis, kuidas ma streigi üle elan. Olin väga üllatunud – ma ei tulnud isegi selle peale, et streigitakse. Teadsin seda, et streigiga ähvardati, aga ma ei pööranud sellele erilist tähelepanu, kuna ma olen üksinda maal elav pensionär. Ainuke viis, kuidas ma oleksin aru saanud, et midagi on toimumas, oleks olnud kohaliku kooli streikimise puhul – siis poleks naabrilapsed koduteel minu juurest läbi astunud ja seda oleksin ma muidugi märganud. Aga nemadki tulevad siia paar-kolm korda nädalas, mitte iga päev.

 

Kristjan Prikk, Eesti Washingtoni Suursaatkonna kaitsenõunik ̈Lugupeetud aktuse juhataja hr. Paabo, lugupeetud pr. Rink-Abel, lugupeetud Washingtoni Markuse koguduse liikmed, külalised! Mul on suur rõõm ja au olla täna siin Ameerika Ühendriikide pealinna külje all oma kaasmaalaste ees kõnelemas Eesti Vabariigi 94. aastapäeva puhul. Koos rõõmuga tunnen ka suurt vastutust – rääkida meie riigi kõige tähtsamal tähtpäeval neile inimestele, kellest paljudel on olnud oma roll selle sama Vabariigi säilitamisel ka kõige raskematel aegadel, pole just lihtne ettevõtmine. Paljud teist jõudsid siia peale II maailmasõja vintsutusi, läbi põgenemiste ja põgenikelaagrite.

 

Enamikul meist pole raske ette kujutada, mis tunne on, kui oled seltskonnas kõige vaesem inimene. Sama tunne on lapsel kommipoes, kui ta näeb maiustuste raskuse all ägavaid riiuleid, aga vanemail pole raha nende ostmiseks. Samas teiste laste vanemail ei paista lapse soovi rahuldamisega probleeme olevat. Olenemata sellest, kui palju me suudame oma elus hüvesid hankida, pole sellest ikka küllalt, sest alati on neid, kellel on rohkem kui sinul. Ehk klaas on alati kas pooltäis või pooltühi – seega on alati ka need, kellel on vähem kui sinul. Apple´i aktsiad tõusevad mõne aasta pärast triljoni dollarini, nagu kirjutab James Altucher, Formula Capitali tegevdirektor. Rekord kuulub Microsoftile, kelle väärtus 2000. aastate algul oli 650 miljardit. 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo