Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Ühel õhtul jalutasin naabrimehe Michaeli juurest Kurenurmes koju oma tallu, see vahemaa on umbes kaks kilomeetrit. Olin istunud tema juures arvuti taga tunde, sest meie koju internetiühendust toimima panna ei saa. Juba mitu nädalat on siin ilmad olnud pilvised ja taevas madal, sest on november, kõige pimedam kuu Eestis. Eks selles on omajagu irooniat, sest me püüame Michaeliga tõsta Eestis huvi päikeseenergia vastu, et saada toetust Euroopa Liidu fondidelt ühinemiseks Euroopa energiavõrgustikuga.

Kas selline küsimus "Palju sina jood? Ära valeta endale" suurel plakatil paneb möödasõitvaid inimesi Tallinnas Peterburi maanteel mõtlema? Hiljutisest uuringust selgus, et Eesti inimene on alkoholi tarbimises Euroopas 2. kohal Tshehhi Vabariigi järel ning edastab kõiki põhjamaade riike

Eestis joodi 2008. aastal inimese kohta ligi 12 liitrit absoluutset alkoholi, millega ületame kahekordselt Maailma Terviseorganisat-siooni poolt määratletud piiri 6 liitrit elaniku kohta, millest alates hakkavad tekkima tõsised kahjud rahva tervisele. Alkoholi tarbimisega seotud haigustesse sureb Eestis igal aastal 600-700 inimest, kusjuures üle 500 neist on mehed.

Eesti tormide puhul on tavaliselt tegemist vaid tugeva tuulega, mitte selliste orkaanidega, nagu ma neid nägin New Jerseys elades. Et siin on tegemist lauskmaaga, siis võib tuul koguda endale küllalt jõudu, et puid langetada, nagu juhtus viimase tormi ajal.
Paar nädalat tagasi läks Kurenurmes tugeva tuule tõttu elekter ära. Kui sul maal elades on olemas korralik taskulamp, tagavarapatareid ja patareidel töötav raadio, lisaks küünlad, siis pole häda midagi. Vett saab õue pealt kaevust, toa saab soojaks ahju küttes, kui pliidi alla tuli teha, siis on ka soe vesigi omast käest võtta.

Olles päris palju reisinud ja elanud viimased 51/2 kuud New Yorgis, olen üksjagu mõtisklenud selle üle, mis tähendab tegelikult olla eestlane – üks miljonist miljardite seas. Alles välismaal saab aru, kui unikaalne saatus see on – eestlaseks ole-mine tähendab kuulumist justkui loodusharulduste sekka. Sattudes Euroopast kaugemale on väga tõenäoline, et keegi pole Eestist mitte midagi kuulnud, pole ühtegi eestlast varem näinud. Ja kui ongi, kujutab nende arvamus ja mulje Eestist midagi hoopis muud, kui Eesti eestlane ise on harjunud mõtlema. Hea stsenaariumi korral teatakse Arvo Pärti. Halvemal juhul teatakse Eestit kui vaest eks-nõukogude arengumaad, odava ööelu taimelava. Need assotsiatsioonid tunduvad olevat reisiva eestlase jaoks paratamatu ja igavesti korduv tsükkel.

Artiklis on eitatud peaaegu kõiki evangeeliumi põhitõdesid: Jeesuse isiksus, lunastustöö, ülestõusmine, taevaminek, taastulek ning kohus maailmale.
1. Artikli algus
a. Esitatud on, et Jeesus sattus konflikti juutidega Piibli alguses erinevate loomisloode pärast. Jeesus olevat olnud “uuendatud” loomisloo poolt.
b. Märkus: Piibli loomislugude eestikeelses tõlkes esinevad sõnad, Jumal ütles “tehkem”, Jumal “lõi” ja Jumal “valmistas“ inimese. Siin pole uuendust, mõiste on sama.

Hingedepäeval, 2. novembril süüdatakse Eestis kadunute mälestuseks küünlaid. Seda nii aknalaudadel, vanas hingede kojutulemise ootuses, kui ka haudadel. Tegelikult tähistasid eestlased kogu pika sügise vältel hingedeaega, sest nagu Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik on kirjutanud: "Hinged ei vaata kalendrisse, vaid liiguvad siis, kui ilm on vaikne."
Konkreetsemal kristliku taustaga rahvakalendri tähtpäeval –  hingedepäeval ehk 2. novembri (vanemate nimedega talvekuu, hingekuu ja kooljakuu) õhtul saabus veel pimedas rahvast, k.a. palju perekondi surnuaedadele, kus puude all vilkus kalmuküünaldemeri. Suur rõõm oli näha, et oli ka meeles peetud Kalamaja endisel kalmistul puhkajaid.

Jälle tuli talv Eestisse ootamatult. Autod pole selleks ette valmistatud, sõidetakse suvekummidega ja see on toonud palju õnnetusi. Kuid ilus on väljas ometi. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates nägin puutumatut valget lumist Lõuna-Eesti maastikku. Ja meie kass istus juba mu rinnal, oodates oma KitKat´i. Mul ei jäänud muud üle kui tõusta üles, juua kohvi, anda koertele-kassidele süüa ja siis minna puukuuri ning tuua tuppa puud ning panna ahi kütte. Seejärel otsisin välja suusad, sest tundub, et talv lubab kaunist suusailma. Uskuge mind – Kurenurmes on igal aastaajal ilus.

Mul ei olnud kavas kirjutada äsjastest kohalike omavalitsuste valimistest. Mis tehtud, see tehtud, ega parandada ei anna enam niikuinii midagi. Kuid siis helistas mulle üks mu sõber, kes mõni aeg tagasi töötas Kaitseväe Peastaabis. Ta rääkis, et oli võtnud oma kaks last kaasa, kui valima läks. Kui ta silmadega kandidaatide nimekirjal laskis üle libiseda, nägid lapsed seal ka minu nime ja hõikasid: „Onu Viido! Onu Viido! Tema annab meile alati pannkooke!“ – „Pole vist mõtet öeldagi,“ lisas mu sõber, „et ma andsin oma hääle sulle.“

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo