Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Enne, kui ma hakkasin Valjala poole sõitma uut sugulast kohtama küsis mu ämm "Mida sa kaasa viid? Kas seeni või moosi?" Kuna kipun arvama, et moosi teeb enamus eesti perenaisi, kellel oma marjapõõsad, siis otsustasin seente kasuks. Vaevalt, et kõik nii palju aega metsas seenel veedavad, kui minu äi. "Omas mahlas, marineeritud või võis?" kõlas järgmine küsimus. "See, mida sul kõige enam tehtud on ja raatsid anda." Raatsimisest pole mõtet maal muidugi rääkida, vähemalt mitte lõikuskuul toiduandide suhtes. Sama päeva õhtul lahkusime Valjalast tomatitega, kui kuuldi, et meie kilehoone omad olid alles rohekad. Järgmise päeva Kuressaare külaskäigul anti kaasa selle suve esimesi lillakarva ploome ja naabertänava aiast veel kuldrenett õunu. 

 

Enne, kui ma hakkasin Valjala poole sõitma uut sugulast kohtama küsis mu ämm "Mida sa kaasa viid? Kas seeni või moosi?" Kuna kipun arvama, et moosi teeb enamus eesti perenaisi, kellel oma marjapõõsad, siis otsustasin seente kasuks. Vaevalt, et kõik nii palju aega metsas seenel veedavad, kui minu äi. "Omas mahlas, marineeritud või võis?" kõlas järgmine küsimus. "See, mida sul kõige enam tehtud on ja raatsid anda." Raatsimisest pole mõtet maal muidugi rääkida, vähemalt mitte lõikuskuul toiduandide suhtes. Sama päeva õhtul lahkusime Valjalast tomatitega, kui kuuldi, et meie kilehoone omad olid alles rohekad. Järgmise päeva Kuressaare külaskäigul anti kaasa selle suve esimesi lillakarva ploome ja naabertänava aiast veel kuldrenett õunu. 

 

Ära kunagi ütle midagi, mida sa võid kahetseda kohe, kui oled naisega rääkides telefoni käest pannud. Minu hea naaber Karla Kaska palus, et ma läheksin temaga kaasa Saue laadale, mis pidi toimuma 18. augustil. Tal oli abi vaja, et viia pärast laadapäeva oma firma suvemööblit ühele tellijale. Karli partneril Viljaril olid muud kohustused ja tema ei saanud seda teha. Kuna Sauele on pikk tee, siis Karli arvatavasti tahtis, et keegi oleks talle kaaslaseks, et ta pärast pikka päeva tagasiteel magama ei jääks.  Sõitsime Keema külast välja kell 4.30 hommikul. Teeolusid tegi raskemaks paks udu. 

 

Selge see, et teie mail, kus on ikka vahelduva eduga üle 25 kraadi sooja ja ujumistrikoodel on siiamaani auväärt koht pesunööridel, ei ole vaja nentida sellist endastmõistetavat fakti, et suvi kestab. Küll küllale liiga ei tee, seda väljendit teate. Niisiis, edasi! Tuld! Nõõõ! Mis sügis? Mis jalavarjud? Palja-jalu käite! Mu tütrel seevastu paluti sel nädalal Tallinnas kummikud lasteaeda tuua. Tal olid nimelt vesisel päeval jalas veekindlad poollahtised sandaalid paljal jalal. Ilmeselge vihje õpetaja veendumusest, et nende aeg on läbi. Aga lähtugem termomeetrinäidust, 18 kraadi...

 

Hiljuti võis lugeda Inglismaa eestlaste ajalehest, et vaatamata ülemaailmsele otsingule ei leitud kolme testamendita rahvuskaaslase manalasse varisemise puhul kahele pärijat. Nende vara läks riigile.  Ikka sagedamini loeme ja kuuleme olukordadest, kus rahvuskaaslane on lahkunud ilma enda soovidest märki jätmata – testamendita ja ka pärijateta ning vara jääb kohalikule riigile. Peamiselt kuuluvad need isikud endiste pagulaseestlaste põlvkonda, kuid nende hulgas leidub ka nooremaid väliseestlasi. See raskendab tunduvalt meie rahvusgruppide tegevust pärijate otsimisel, viimase hüvastijätu korraldamisel ja mõnigi kord ka matusekulude katmisel.

 

Valdur ja Alice Nõmme 70 aastat abielu Kuulda on, et hiidlased võitsid hiljuti hõbemedali, aga rõõm on teatada, et saarlastelgi on oma elutöösaavutus ette näidata. Vähemalt siin, Briti Kolumbias Kanadas. ...Willington Care Centre siin Vancouveri liitlinnas Burnaby´s näeb pea igal päeval üht auväärses eas 90-aastast prouat oma uksest sisse astumas. Seda juba aastapäevad – sestsaadik, kui 6. augustil 98-aastaseks saanud abikaasa Valdur oma rõõmsa olekuga hooldekodu asukate meeleolu oma tervislike olu-de sunnil seal tõstma asus. 

 

Augusti teine pool. Lõikuskuu. Ja tõesõna, niidavadki. Kõikjal siin me ümber. Kombainid, rohelised ja kollased. Ma olen nimelt jälle maal. Kolm nädalat olin olnud linnas ja lapsed vanavanematega Saarel. Vapustavalt pikk aeg olla lahus ja vapustavalt magus neid jälle näha! 3-aastane ütles "Mamma, Emme, Mamma (segi läks). Ma mäletan sind!" Ja vanem täheldas: "Meil on nii palju rääkida, eks?" Sama lugu kordub igal pool, kus lapsed näiteks laagrites. Linnatööd on ühest küljest äärmiselt tobe maale tuua. Aga kõik tahavad ju värsket õhku hingata. Ja mida teha? Isegi kui pole just vaja teatud tööotsa võtta (nälg ju ei näpista, on kukeseente- ja põldmarjakuu) kipub inimene arvama, et kui sinu oskusi vajatakse, siis pead vastu tulema. 

 

Tänavu on olnud suurepärane marja-aasta. Õunadega pole lugu nii hea. Mõned õunad puude otsas siiski on, aga asi on kaugel sellest, mis ta on olnud mõned viimased aastad järjest, kui puuoksad lausa murdusid saagi all. Heli arvab, et meil on sel aastal vähe õunu, kuna ma lõikasin kevadel liiga palju oksi ära. Eelmisel aastal naersid kõik minu üle, kui ma lõikasin tomatitaimedel ära kõik lehed ja oksad, nii et paistis, nagu kasvuhoones kasvaksid reas pulgakommid. Aga tomateid jätkub meil tänavu suve lõpuni. 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo