Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sel aastal tähistatakse küüditamise aastapäeva Eestis eriti omapäraselt – nimelt läbis küüditamise aastapäeva eelõhtul riigikogus esimese lugemise nn politseiriigi seadus, mis annaks politseile koos terviseametiga vaba voli sisse tungida meie kodudesse, neid läbi otsida, inimesi sundvaktsineerida ja neid sunniviisil kuhugi lohistada – jah, ka politsei jõu kasutamine saab olema selle seadusega lubatud.


Kas tuleb tuttav ette? Just sellise seaduse poolt hääletas täna Eesti 62 riigikogulast!

foto1

Lihavõttepühade eel panevad mõned munatootjad Eestis oma kauba erilisse pakendisse, seda ka toreda nimega Muna Liisa, kes igapäevaseltki rõhutab, et munad pärinevad Lõuna-Eestist Põlvamaalt. Pühademunadel on üks oluline omadus – nad peavad olema valged, et neid värvida saaks. Muidu väga populaarsete pruunide munade müük kahaneb järsult korra aastas enne kevadpühi, nii on ilmselt kõikjal. Antud pühademuna karp on kirevat lihavõttesümboolikat täis lisakirjeldusega: "L. Pirakad munad". Aga mida suurelt ei kuulutata, on et munejateks on puuris peetud kanad.

 

foto2

Eesti inimeste teadlikkus ja soov osta vabalt peetavate kanade mune on hoogsalt kasvanud. Kahjuks on aga siiani takistuseks paljudele, k.a väikese sissetulekuga pensionäridele, vabalt peetavate kanade munade kallim hind võrreldes nendega, mida on munenud puuri- või õrrekanad. Eestis ei müüda mune karbis tosina-, vaid kümnekaupa.    Fotod: Riina Kindlam

 

Kõigepealt oli munarakk, siis tuli väike kirju lind, peatselt ka vana kirju kana, kes munes muna, hiljem hakati tähistama kristlikke lihavõttepühi ja alles siis tuli Eestis sündinud Karl Ernst von Baer ja seletas aastal 1826 lahti kõik eelneva.

Arved Plaks,
Pearland, TX

 

Need mõttekillud kirjutan eesti keeles. Seega võin vabalt lobiseda oma kaasosariiklastest, kuna siia on vähe eesti keelt valdavaid inimesi kippunud.

 

Võin pajatada, et oleme täis uhkust ja tarkust ja samal ajal täis lollust. Just viimane asjaolu on, mis tervet osariiki hiljuti ühendas.


Oleme  mitmekesine seltskond siin Texases. Meid on igast rahvusest, igast usust, igat nahavärvi, igasuguste seksuaalsete kalduvustega ja igasuguse haridustasemega.

Ülle Ederma

 

IMG 6818

Ülle Ederma koos oma maalidega.    Autori erakogu

 

Just möödunud aasta märtsis tulid uudised uuest viirusest – Hiina, kust see tuli -  oli juba oma maa kinni pannud, aga viirus aina lendas üle maailma.

 

Statistika näitas hirmuäratavaid arve haigetest ja surnutest – pandeemia levis kiiresti.

 

Oleks nagu üks nõid oma tuustikuga viibanud ja terve maailma kinni pannud.

plaks1

2013. a. kogunesid jälle Geislingeni koolisõbrad San Franciscos peetud ESTO-l. Vasakult: Enn Kiilaspea, Taavo Virkhaus, Ivi Kiilaspea, Märt Liikanen ja autor.

 

Uudis liikus kiiresti endiste klassikaaslaste suust suhu, et kaotasime jälle ühe sõbra.

 

Seekord lahkus me ridadest meie klassist kõige tuntum isik eestlaste keskkonnas.

 

Pani meid mõtlema – Taavo Virkhaus oli ju meie Geislingeni Eesti Gümnaasiumi VII lennu  kõige noorem õpilane.

keskkonnaagentuur

Kassil on kasukas, pealkirja küsimuse aluseks on korduvalt lume alla jäävad kevade esimesed sibultaimede õied. Miks tuleb lõikelilli talvel mantli hõlma all soojendada, ent teised lehvitavad tuisuvaalade vahelt vastu? Viimaste salarelvaks on taimemahlas leiduvad erilised külmumisvastased valgud (proteiinid) ehk bioloogilised ANTIFRIISID, antifreeze proteins (AFP). Need takistavad jääkristallide moodustumist ning piiravad kasvu. See kaitseb taimerakke kahjustuste eest. "Krõbedama külma saabudes võivad kaotada taimed küll ajutiselt oma jäikuse ja pikali maha vajuda, kuid sisuliselt jäävad nende koed siiski terveks. Nii saavadki need temperatuuri tõustes erilise vaevata toibuda. Taimede täpne külmataluvus on liigiti erinev," annab teada Eesti Rahvusringhäälingu Novaatori nimeline teadusuudiste portaal (www.novaator.err.ee). Fotol on Saaremaal 15.03 tabatud ärkajad-tärkajad, maadligi on märtsikellukesed, (snowflakes, Leucojum).   Foto: Keskkonnaagentuuri palgeraamat ehk veispuuk ehk Facebook; tekst: Riina Kindlam.

Ave Maria Blithe, arhivaar

 

arhiiv

Autori foto

 

Viimase aasta jooksul on intensiivistunud cancel culture ehk ajaloo ümber kirjutamine ning valge mustaks rääkimine.


USA linnades lõhutakse ja eemaldatakse sajanditevanuseid mälestusmärke, isegi Abraham Lincoln’i oma. Kahe bioloogilise soo asemele on tekkinud vähemalt 125 eri variatsiooni, bioloogia reeglitest ning kromosoomide faktidest olenemata.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo