Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Viimase aja poliitmullistused on avanud silmi. Isiklikult olen avastanud, et paljud inimesed, keda varem pidasin mõistlikeks, on mittemõistlikud, ja vastupidi: mõned, keda pidasin asotsiaalseteks nohikuteks, saavad asjadest üsna õigesti aru, kirjutab Mihkel Mutt Postimehe Arvamusrubriigis. Ilmselt võivad paljud öelda sama – mõistagi lähtudes oma – ja minust erinevast vaatevinklist.

14889

Minu mälestused Vaba Eesti Sõnast algavad tükk aega tagasi. Minu vanemad tellisid ajalehte sellest ajast, kui nad Ameerikasse tulid 1949. aastal ja sellest saadik on see alati meil kodus olnud. Mäletan, kuidas lehte oodati iga nädal, et uudiseid lugeda. Isegi nüüd, kui see tavalisel saabumispäeval ei tule, ootame seda järgmises postis.

aime andra

Tänavuse keeleaasta raames tahan rääkida pisut ka aastate jooksul väliseestlaste trükisõnas ilmunud eesti keelest. Kuigi olen kuulunud paljudesse VESi juhatustesse ja töötanud osaajaliselt lehe hüvanguks, ei ole lehe majanduslik külg ja otsuste tegemine olnud minu kätes. Kuid kokku puutudes lehe keelelise küljega, arvan, et peale 70 aastat jäädvustatud väliseestlaste tegevust, on Vaba Eesti Sõna ka suur varasalv tolle aja väliseesti keelelisest arengust.

juriestam

Olud on kohutavalt palju muutunud ajast juunist 1949, mil ilmus Vaba Eesti Sõna esimene number. Mind ennast ei olnud siis isegi veel eostatud (my mother was not yet pregnant with me). Tean ainult seda, et mäletan Vaba Eesti Sõna ühe osana mu elust peaaegu algusest saadik. Ma ei olnud veel viie aastane, kui kolisime Saksamaalt Ameerikasse, ja küllap minu lugemisoskus eesti keeles on tingitud arvestataval määral sellest, et isa ja ema olid VESi tellijad.

Aaire salmre

leht

Kas teadsite, et juba 1948. aastal tähistasid eestlased Ameerika Ühendriikides oma tegevuse 50. juubelit? Uskumatu, aga nii see oli, sest pool sajandit varem, juba 1898. aastal loodi Ameerika Eesti Heategev Selts, millest kümmekond aastat hiljem sai ühinemise teel New Yorgi Eesti Selts.

“Kas olla või mitte olla” on üks üpris kulunud kõnekäänd. Ometi on aeg küps selleks, et rääkida eksistentsiaalsest riskist meie ajalehele ja võimalustest selle saatuse vältimiseks, mis tabas hiljuti meie sõsarväljaandeid “Eesti Päevaleht” Stockholmis ja “Meie Kodu” Austraalias. Viimane neist lõpetas jõulude ajal ilmumise üldse, ja esimene neist ei ilmu enam paberväljaandena.

Kanada “Eesti Elu” 18. aprilli numbris seisab hr. Laas Leivati artikkel  “Sallivus kui rahvusriigi omapära”. Selles on tänuväärselt esile toodud Eesti Vabariigi poolt 1925. a. kehtestatud kultuurautonoomia kõigile rahvusvähemustele, mille üheks tunnuseks oli kultuuromavalitsusasutuste olemasolu ja koolihariduse võimalus.
Leivat tsiteerib ka “The Jewish Chronicle” poolt 1936 avaldatud kirjutist Eesti kohta, mis tõstis esile juudivastase mentaliteedi puudumist Eestis ning näitas laiemas mõttes EV ja eesti rahva tolerantsust võõraste vastu. Juutide arv Eestis oli siis kusagil 4500 juures. Mul on lisaks säilinud koopia Jewish National Fund in Palestine poolt 18. veebr. 1927 antud dokumendist “Golden Book Certificate”, kus Eestit tänatakse juutidele osutatud abi eest.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo