Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Pidevalt kerkib maailmas üles uusi, kaalukaid teemasid ja meie väliseesti ajakirjandus käsitleb neid võimekalt. Vahel aga on tore ka väiksematest asjadest juttu teha. Sellest tulenebki mu käesoleva artikli pealkiri, et siit “seda” ja mujalt “teist”.

Eesti riik ja rahvas välisajakirjanduses. Eesti on väike ja võiks arvata, et maailma ajakirjandusel on ta vastu vähe huvi. Ometi leiab sealt vahel pärleid mida väärt tähele panna. Muidugi ei jõua ma jälgida kõike, mida trükitakse, aga lisaks tavalistele ajalehtedele nagu “The Wall Street Journal”, loen ma ajakirju “The Week” ja ülemaailmse levikuga “The Economist”. Leidsin järgmist:


(a) “The Economist” 2. veebruari numbris on artikkel “How the Baltics resist Russia”. Autor märgib, et Balti riikide poliitikat mõjutab nende suure naabri olemasolu, eriti peale ühinemist EU ja NATO-ga aastal 2004. Võiks seetõttu arvata, et baltlaste eluvaade on murelik. Ometi on asi vastupidine. Osatakse hinnata, et ka suhteliselt väikese NATO väegrupi kohalolekul on suur tähtsus. NATO omakorda hindab, et Balti riigid tasuvad nõutud 2% oma GDP-st et kaitset finantseerida.
Sõjalise ähvarduse kõrval teeb muret küberähvardus. Peale massiivset rünnakut 2007 tugevdas Eesti oma arvutisüsteeme tunduvalt ja esialgu on kaitse vastu pidanud. Suurem mure on aga valeinformatsioon, millega püütakse segadust tekitada. Nii näiteks sisaldavad Venemaa TV saated rohkelt propagandat. Eestlasi mõjutab see vähe, rohkem aga vaatab neid saateid Balti riikides elav vene vähemusrahvus.


(b) Sama ajakirja 5. veebruari numbris on jutt Läänemere põhja ehitatava gaasijuhtme Nord Stream 2 kohta. See algab Viiburist ja läheb piki merepõhja Saksamaale. Väidetakse, et seda pole majanduslikult vaja, kuna Vene maagaasi tuleb Saksamaale küllaldaselt läbi mitme eksisteeriva juhtme (Nord Stream 1 ja torud läbi Ukraina ja Poola). Nord Stream 2 annaks aga Venemaale vabanduse tugevdada oma strateegilist seisundit Balti meres.


(c) “The Economist” 2. märtsi number võrdleb valimisi Eestis ja Moldovas. Mõlemad riigid said iseseisvaks 1991, mõlemal on suur vene vähemusrahvus. Kui Eesti ühines EU-ga 2004 ja euro süsteemiga 2011, jäi Moldova asjast eemale. Nüüd olevat Eesti korruptsiooni alal nimekirjas 18. kohal, Moldova aga 117. Artikkel kirjeldab olukorda Moldovas pikemalt. Aga kuidas hoidus Eesti probleemist? Mõned arvavad, et Eestit päästis kiire eramajandusele siirdumine peale vabanemist. Teised, et põhjuseks oli eestlaste sügavam rahvustunne. Vahest sellega seoses mainib artikkel ka Eesti parteid EKRE, kes hiljutistel valimistel oli küllaltki edukas, aga keda peetakse liialt parempoolseks.


(d) Ajakirjas “The Week”, 8. märtsi numbris, näeme toredat fotot suurest, riietesse mähitud koerast, kel koonu ümber paks side. Selgub, et ehitustöölised Eestis märkasid suurt koera jäises jões elu eest võitlemas. Mehed ruttasid vette ja viisid pooluimase eluka loomakliinikusse. Seal selgus, et ta oli hoopis aastavanune hunt! Loom raviti terveks ja lasti hiljem metsa vabaks.

 

Ühest tähtpäevast
Möödunud aastal tähistasime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Tol ainulaadsel päeval, 24. veebruaril 1918, täitus eestlaste kauane unistus: olla kord vaba! Kahjuks kestis see kaunis aeg vaid 22 aastat ja neli kuud, sest juba juunis 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Sellega algas uus ajastu võõra võimu all. Võib väita, et tänu meie eksiilvalitsusele, järjepidevuse argumendile ja rahvusvahelisele toetusele eksisteeris EV legaalselt edasi. Tegelikkuses aga kestis too sünge aeg 51 aastat ja kaks kuud, enne kui vabadus Eestis augustis 1991 taastati. Ta oli seega üle kahe korra pikem kui esimene iseseisvusaeg.
On seepärast loogiline küsida, millal vabaneme selle varju alt, st millal ületab Eesti iseseisvus okupatsiooniaja? Seda on lihtne arvutada. Et olla võrdne okupatsioonipõlve 51 aasta ja kahe kuule, on esimesele ajastule lisaks vaja veel 28 aastat ja 10 kuud uut iseseisvust. Kui nüüd liidame selle aja 1991. aasta augustile – taasvabanemise moment! – siis saame 2020. aasta juuni. Alles siis võib öelda, et EV vabadusaeg ületab vangipõlve aja. Tähistame seepärast 2020. aasta suvel vägevalt! Pöörame selja minevikku vajuvale tumedale pilvele ning loodame, et Eesti taevas ikka sinine püsiks.
Inimkonna areng


Kui küsida, mis olid iga sajandi suurimad, inimkonda mõjutavad muudatused, siis võiks sel teemal raamatuid kirjutada. Lisaks on ühele oluline see, teisele teine. Panen kirja oma vaated, ilma pretensioonita olla eriteadlane või kõiketeadlik.


(a) Alustame 18. sajandiga. Siin nimetaksin eeskätt Prantsuse revolutsiooni ja USA rajamist. Need sündmused panid demokraatiale tõhusad jalad alla, Prantsusmaal küll väga veriselt, aga siiski. Tõsi, demokraatia mõiste läheb tagasi Vana-Kreeka ajastusse ja keskajalgi leidus väikesi demokraatlikke ühiskondi. Tähtsaimad sammud olid siiski ülalmainitud kaks.


(b) 19. sajand. Selle sajandi suurimaks sündmuseks oli teaduse ja tehnika areng, mis muutis põhiliselt inimkonna igapäevast elu. Jõuti ka arusaamisele, et (vähemalt) ametlik orjapidamine kuulub minevikku.


(c) 20. sajand. Viimaks õppis inimene lendama oma soovi järgi! Õhupalle tunti küll varem, kuid need läksid, kuhu tuul viis. Teine suur muutus oli kuninglikkeiserliku valitsusvormi lõpp. Seda leidub veel tänapäevalgi, kuid ta mõjuvõim on veel vaid sümboolne. Kolmas suursündmus oli aatomienergia avastamine. Neljandaks, lennud Kuu peale ja mujale maailmaruumi. Viiendaks, naiste ametlik võrdõiguslikkus. Seda propageeriti USA-s ja selle eest võideldi juba 19. sajandil, kuid seaduslikult said naised võrdõiguslikeks alles 1919 (19th Amendment to the U.S. Constitution)! Inglismaal kestis asi veelgi kauem – 1928.


(d) 21. sajand. Oleme peagu viiendiku 21. sajandist üle elanud. Mis on lõpptulemus, seda veel ei tea. Arvestades aga teaduse ja tehnoloogia peadpööritavat arengut, võib palju oodata. Lisaks pangem tähele naiste võrdõiguslikkuse edu, mis nüüdseks on ulatunud ka riietuseni.


Raul Pettai

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo