Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Maarja Pärl-Lõhmus

 

91721

Skautlaagrijuht nskm Ivan Kavoleff, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Gaidlaagri juht: gj Hailey Linask, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 

Loen 1962. a Eesti skautluse 50. aastapäeva tervitust rahvusvahelise büroo juhilt J.S.Wilsonilt:


"Skautluse missioon läheb isa käest poegade kätte ja ema käest tütarde kätte. Kes teab kui palju skaute ja gaide praegu võib Eestis olla, poisse ja tüdrukuid, kes kõik hoiavad tõotust ja skaudi seadusi oma südamel."


Eesti Skautide Liidu peaskaut skm Rein Linask, kuidas Ameerika eesti skaudid elavad?

Elavad! Kuidas nad muidu saavad. Aga ju nii nagu lükkad, nii ka läheb. Loodame, et jüripäevaga ärkab ka skautpere, ja uued võrsed. Jüripäeval suundutakse sisetegevuselt välitegevusele!


Teatavasti sai skautlus alguse Inglismaal 1907. a. kunagiselt luureohvitserilt Lord Baden Powell’ilt. Printsiip oli, et poisse treenida ja ette valmistada elus paremini toime tulema, õppida isetegevuse ja vanemate kogemuste põhjal.
USAsse jõudis skautlik liikumine aastal 1910, Eestis algas skautlus 1912.


Jah, aga alates 1940ndatest oli skautlus Eestis keelatud, isegi sõna 'skaut' oli keelatud, skaudi raamatud keelati, koguti kokku ja hävitati, raiuti kirvega tükkideks..
Eestis kommunismi ajal keelati skautlus ja asendati see pioneeridega ja komnoortega.


Paljud põgenikud läksid laiali üle maailma. Rootsi, Saksamaale ja mujale jõudsid endise Eesti Skautide Maleva staabi liikmed ja hundu-skaudi ealised noored, kellega jätkati skautlust ka Saksamaa põgenikelaagris. 1945. a. Rootsis ja 1946. a. Saksamaal algas spontaanselt Eesti skautüksuste organiseerimine.

 

93707

Eesti Skautide Liidu peaskaut skm Rein Linask tervitab kogunenud noori 2018. a. jüripäeval. Vasakul malevate juhid ngdr Hillevi Ets ja skm Gunnar Tamm. Kahjuks jääb sel aastal jüripäeva pidulik koondus ja nädalalõpp ära koroonaviiruse tõttu.   

Foto: nskm Ivan Kavoleff

 

Skm Rein Linask, kuidas pagulasühiskonnas skautlus arenes?
Paguluse skautlus kasvas välja Eesti Vabariigi skautlusest ja jätkus kogu riigikaotuse perioodi.


Mu oma koduüksus Connectictis (Vikerlased) asutati Willimanticu linnas 23. aprillil 1951. a. ning üksuse asutaja juht oli Nõmme koolijuhataja Gaston O. Randvee; ta oli varem olnud noorkotkaste juht, temast sai saksamaal skaudijuht. Oo ja nüüd ongi 23. aprill, Vikerlaste aastapäev.

 

Tol ajal, veel DP laagrites, küsimus oli, kas jätkata noorkotkaste või skautidena, sest oli mõnemaid juhte. Ühiselt leiti, et skautlus on ka üleilmse liikumisena rahvusvaheline organisatsioon, millega end sidudes on kergem organisatsiooni arendada – nii valiti ühiseks suunaks skautlus.


Kui põgenikelaagreid hakati likvideerima, otsisid eestlased omale uut kodu ning rändasid Inglismaale, Kanadasse, USAsse, Argentiinasse ja mujale, kus tekkisid uued Eesti skautüksused.


Paremaks sidepidamiseks ja koostööks moodustati 1952-1954 vahemikus Eesti Skautide Liit.


Ka Eestis taasalustati skautlust juba enne vabariigi tagasi saamist. Peale iseseisvumist käisid mitmed noortejuhid meilt Eestis abiks sealsetele juhtidele. Seal loodi Eesti Skautide Ühing, milles praegu on üle 1200 liikme.


Paguluses on kõik need aastakümned olnud skaudiliikumine väga aktiivne. Praegu on USAs alles veel registreeritud üksused “Viiking” (NY) ja “Vikerlased” (CT). Vanasti olid üksused ka Los Angeleses, Chicagos, Lakewoodis, Connecticutis, Seabrookis… neid oli palju.


New Yorgis alustas Elmar Saarniit, kes elas New Jersey’s ja oli ka seal algataja. Connecticuti rühma kutsus kokku Gaston O. Randvee. Maleva ja üksuste juures olid veel Linold Milles ja Endel Reinpõld (ta oli natuke nooremast generatsioonist).

 

Oli ka Ilmar Pleer, Harry Tarmo, Ülo Jürima ja palju teisi. Kanadas olid eriti aktiivsed Jaan Lepp, Peeter Kallaste, Egbert Runge, Heino Jõe – seal oli palju tublisid skaudijuhte, liiga palju, et kõike siin üles lugeda.


Selle aja skautlus on kasvatanud pagulaselu eestlust just ühistes skaudilaagrites, nii kohalikes kui ka maleva tasemel.


Laagritest ja ühistegevustest on ülevaated, neid võiks uuesti üle vaadata.


Kui palju on olnud skautide suurlaagreid?

 

Laagreid on olnud kolmes astmes: Maailmalaagrid, Suurlaagrid ja maleva laagrid.

 

Minu teada esimene Maailmalaager toimus Kotkajärvel 1962, kus oli 652 osavõtjat; 1967. toimus Maailmalaager Koguja Järvemetsal umbes 1000 osalejaga; 1972 toimus maailmalaager “Kotkajärve” üle 1200 osalejaga.

 

Maailmalaagreid ja suurlaagreid on olnud terve rida. Malevate suvelaagrid toimuvad peaaegu igal aastal kohaliku maa laagrialal. Minu teada on USAs olnud 3 maailmalaagrit, saksamaal 1, Austraalias 1, Rootsis ca 3 ja Kanadas.


Kas skaudid õpivad ka, kuidas rahvast juhtida?

 

Jah. Ja ise ennast. Seda, kuidas teisi kaasa tõmmata, kuidas teistega hästi läbi saada ja teineteist kuulata, kuidas tegevuse graafiku kokku paned, kuidas organiseerid vajalikud tööd jne – need on skautidel vajalikud oskused. Täites skautluses järke, arendavad nad oma juhioskusi.


See on nagu köis, kus on palju kiude, mil igal üksikul pole jõudu, ent kui paned köieks kokku, siis on jõudu vägagi palju. Kuna oleme väike rahvas, ongi meie peamine jõud ühenduses ja koostegutsemises.


Mis on sinu printsiip, kuidas jõudu ühendada?

 

Sõbralikult ja eeskujuga. See ei ole alati lihtne, sa pead tükk aega mõtlema, kuidas tegevusi korraldada. Pead enda mõtlemist sondeerima – kuidas oma mõtteid nii edasi anda, et see teisi kaasa tõmbab ja teistele oleks kasulik ning nad jõuavad selleni, mida nad tahaksid saavutada.


Skautlus annab usaldust ja eneseusaldust. Skautlus aitab edasi viia ja õpetab üksteise peale lootma. (Ja vahva on kui rahul nad on, kui saavad suure asjaga hakkama. Saavutus annab väikse poisile sentimeetreid juurde ja noorele skaudile sirgema selja! Kui just käbisõjaks enne lahti ei lähe...)


Praegu on USA eesti skautidel rõhk loodusel ja välitegevusel. Praegu domineerivad puud, mets, matk.

 

Kellest üleameerikaline skaudikoostöö sõltub ja kes on tublimad juhid praegu üle Ameerika?

 

Vastab skm Leelo Linask: Meist igast ühest – soovijatest! Praegu on skautlus küll südametes üle Ameerika, aga paraku on sellist organiseeritud tegevust rohkem leida Idarannikul.


Eesti Skautide Malev USA-s kauaegne juht on skm Gunnar Tamm. Maleva staapi hetkel kuuluvad ka abijuht nskm Ivan Kavoleff, laekur skm Toomas Kilm, skm Mati Kobin, nskm AJ Laupa, nskm Silver Laur, sekretär skm Leelo Linask, ja nksm Andrus Maandi.

 

Skm Rein Linask on küll kogu ESL peaskaut aga ta on siiski alati ka meil asja juures.

 

Registeeritud üksused on alles Connecticutis (juht skm Leelo Linask) ja New Yorgis (juht nskm Siim Vanaselja).

 

Nii kaua vedasid ESM ja üksuste tegevust nimed nagu skm Mati Kõiva, skm Erni Kilm, skm Madis Linask, skm Tiina Fischgrund, skm Margus Sieberg, nskm Maano Milles… lisaks neile olid alguses suured tegijad keda Rein varem mainis.

 

Skautide tegijaid ja ajalugu täidab mitmeid tegevusraamatuid. Ootame väga, et näha, kes on järgmine generatsioon juhte, kes esile astuvad.


Aga kellest koostöötegevus sõltub, siis noortest ja otseselt, nende vanematest. Gunnari ja Ivaniga, ja ausalt kogu staabiga arutame tihti kui vahva oleks, kui tekiks juurde skautüksusi siin ja seal. Heameelega aitame nõu ja kogemustega.

 

See aitaks kokku tuua ka nn üksikskaute, nagu seda on juhtunud idaranniku üksustes. Eks aitab tegevuse innule kaasa ka koostöö gaidide malevaga.

 

Ja sellega sünnipäeva õnnitlus: ESM USAs soovib gaidperele Eesti Gaidluse 100. aasta juubeli puhul õnne ja südamlikku sõprust!


Idarannikul on aktiivsust praegu rohkem, töötavad New Yorgi üksus ja Connecticuti üksus, kes on registreeritud ametlikult ameerika skaudistruktuuris, aga nendes on liikmeid ka teistest osariikidest.


Muidu on peaasi ühistegevused ja igal teisel nädalavahetusel on koondused, vahel nädalalõpulaager. Koostegemised on mängud ja võistlused.


Kanadas on ka paar lipkonda.


Suvelaager on ühenädalane, aga skautlus pole laager, vaid see on eluviis.

 

95615

Nskm AJ Laupa, skm Rein Linask, skm Margus Sieberg ja skm Leelo Linask.   Erafoto


ML: Mis on anno 2020 skautide tööd ja tegevused?


LL: Põhimõtteliselt on vastuvõetud ulatuslik tegevuskava, aga paraku elades Covid-19 maailmas, on paljud ühised tegevused ära jäetud või edasi lükatud, peame kohanema. Kindlasti leiame teisi viise, kuidas koos tegutseda suurematelt kaugustelt. Tegevuste rõhuasetust tuleb veidi ümber tõsta. Treeninglaagrite asemel praktiseerime skautlust igapäevases elus silmnähtavamalt kui muidu.


Muide, sel nädalavahetusel (24.-25. aprillil) peaksime olema Järvemetsal jüripäeva laagrit üksustega pidamas ja siis gaididega koos jüripäeva pidulikku koondust pidamas. Praeguse kriisiolukorra tõttu on see loomulikult ära jäetud, kuid malevatel on nüüd kavas traditsiooniline mõttesild, mis ühendab eesti skaute ja gaide ümber maailma.


Aga muidu kuuluksid 2020 tegevuskavasse üksuste koondused, nädalalõpulaagrid, katsete sooritamine ja koos gaididega maleva suvelaager. Muidugi skautide tegevusaasta 2020 suurim üritus pidi olema Eesti Skautide ja Gaidide suurlaager Kotkajärvel, Kanada maleva korraldusel. Seda on noored ja juhid kaua oodanud ja ju pettumus on suur, et see tuli edasi lükata järgmise suveni. Ootamine teeb asja isegi armsamaks.


Sellega, et suurlaager augustis ära jääb, avaneb võimalus – vähemalt lootus – et lükates USA malevate suvelaagri juulist augustisse, saame ehk Järvemetsa mändide all kokku tulla. Aeg näitab.

 

Vaatame, milline seis selle viirusega ja osariikide vahelised kokkulepped, tervishoiunõuded ja tegelik olukord on. Aga skaut naeratab raskustele ja nagu just ESM USAs juhi skm. Gunnar Tammega arutasime, nüüd on antud aeg igal skaudil olla nupukas, ületada elu poolt katsumusi, olla abivalmis ja leida viise, kuidas ka selles ebameeldivas olukorras midagi head, kasulikku, lõbusat korda saata.


Meie ameerika skaudigaidi laager on plaanis pidada 8.-16. augustil. Ja, kui on taas võimalik kokku tulla sügisel, siis ESM väga loodab, et kohalikud üksused kutsuksid skautrühmad ja hundupesad taas kokku koondusi pidama, katsejärkusid läbima, heategevust toetama ja eestlaskonna tegevustes kaasa lööma. Ja muidugi koos laulma, matkama, mängima ja seiklema. See on kõik osa skaudielust.


Oluline on saada aru, et skautlus ei ole üks konkreetne asi või üks eraldi üritus ehk laager. Need on väljundid. Skautlus on hoopis liikumine, mille põhiteesidest kasvab eluviis. On oluline õppimine läbi koostöö ja kogemuste. Meeskonnatöö ja kogemus toob välja kõikide tugevad ja nõrgad kohad, igaüks saab end paremini tundma õppida ja edasi arendada.

 

Skautlus on mänguline ja enda proovile panek. Eesmärk on kasvatada eneseusku ja reaalseid oskusi, ja selle käigus leida endas sisemotivatsioon, mis aitab kogu elu vältel raskustest ja katsumustest läbi saada, isegi rõõmsameelselt! Kõigi olulisem skaudiprogrammis on arendada noori, õpetada neil saavutada ja leida koostööd ühiskonnas, et see oleks lõbus ja asjalik koos töötamine, ehitamine, mitte lõhkumine.


Skautlusel on nii põhimõtteline kui ka praktiline külg. Praegu kriisi ajal tuleb elus esile kõik see, mida skaudid on õppinud: skaudiseadused (aated) ütlevad nt “skaut on kokkuhoidlik, töökas ja visa.” Skaut on rõõmsameelne. Skaut on abivalmis. Iga põhimõte valmistab ette igaks elujuhtumiks. Siia kuuluvad nii see, kuidas oma kodu korraldada kui ka kuidas oma kogukonda korraldada. Skaut naeratab raskustele, tähtis on tasakaal.


Nüüd karantiinis on ka tavaliselt “toa” ehk “linnainimesed” avastanud looduse olulisuse, järsku on pargid ja looduskohad kõik rahvast täis, aga skaudid on alati looduses. Skaut ongi looduse sõber, skauti on nii kasvatatudki – ta on ühiskonna mõtteviisis ajast ees.


On printsiip, et skaut ei lähe konflikti oma olukorraga, vaid peab tegevustes kaasa lööma ja läbi tegevuste aru saama, mis on probleem ning kuidas seda muuta. See õpetab ka, kuidas inimesena ennast arendada ja muutuda. Skaudile õpetatakse, et sina lähed sinna igasse olukorda, lähed ja töötad selle keerulise olukorraga, mis olemas on, pead suutma töötada ka keerulises kontekstis.


Just see õpetus on praeguse kriisi olukorras väga tähtis.


Skaut saab praegu oma oskustest suunda ja abi, skaudil on olemas kõik oskused, mis praegu inimese tugevuseks ja tasakaaluks vaja. Inimene on palju tugevam, kui inimene tunnetab olukorda ise sisemiselt, mitte et teda ei kamandata ainult väljapoolt.

 

ML:Mida saame praegu teha?


LL: Kindlasti tuleb fookus seada selliselt, et me ei küsi “mida ei saa teha” vaid küsime “mida saab teha”.


Eesti Skautide Malev kutsub tegevaid ja ka ammuseid skaute kirjutama meenutusi ja saatma fotosid meile. Vanu pilte on ka nähtaval www.jarvemetsa.org.


Kõige olulisem ongi skautlik raskustega toimetulev mõtteviis.


See uus äratus tuleb skautidele sel aastal niikuinii – läbi ühiskonna kriisi saab selgeks, et skautlus just treenibki noori selleks, et eluraskustega edukalt toime tulla.



Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo