Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

toomingas

 

Toomingat tunnevad Eestis vist kõik.

 

Äratuntav on see suur põõsas või puu just praegu, kui õitseb ning õitseb ta Eestis looduslikult kõikjal, sest on pärismaine.

 

Pärast õitsemist kaob justkui jäljetult rohelusse.

 

Kanadas elades ei teadnud ma, mis asi on toomingas.

 

Ta lihtsalt ei hakka siin mandril niivõrd silma, ega oma sellist kultuslikku staatust, aga olemas ta on – ning selgus, et siinsamas, Torontos, meie pere aias!

 

Teadsin, et mingi metskirsilaadne meil siin on, ise kasvama hakanud võsudepundar.

 

Aga nüüd, esmakordselt nähes kevadel, kuidas "ta" (ikkagi isikupärane elusolend) pikkade, valgete õiekobaratega õitsema kukkus – täitsa eesti toomingas!

 

Milline õnn ja rõõm! "Toomingatehullus ja pärlmuttervalgus" kirjeldas 27. lehekuu õhtut Vääna-Jõesuu rannas üks tuttav lapsevanem Instagramis (#toomingateaeg).

 

Meil ka! Ainult teiste helide taustal ja juba palju kuumema, niiske leitsaku sees.


Harilik toomingas, Prunus padus, European bird cherry. Põhja-Ameerika vaste: virgiinia toomingas, Prunus virginiana, choke-cherry, laiemas bird cherry perekonnas ehk metskirsid, mida üldjuhul söövad vaid linnud, kuid esmarahvad kasutasid nende vilju juba ammu.


Foto ja tekst:
Riina Kindlam

 

mustrahn


"Musträhni uus kinnisvaraarendus – moodsad korterid merevaatega pilvelõhkujas."

 

Nii kirjeldas fotot selle autor, kes siiski pole kinnisvaramaakler.

 

Üks huvitatud isik kommenteeris seepeale, et elamutorni nimi võiks olla "Flööt".

 

Küsiti, kas parkimiskoht on ka hinna sees. Loodusvaatleja vastu: "Tundub, et ka mahukad keldriboksid on hinna sees." Keegi veel: "Aga fonolukk?" (intercom).

 

Kui küsiti, kas fotograaf on vahendaja, kõlas vastuseks: "Ta (musträhn) on ise ka vajadusel kohal. Või siis kägu on."


Arendus asub Keibu külas, Lääne-Harjumaal.


Musträhn on Eesti suurim rähniline, kelle nokk (ja kael) töötavad kui kirves või peitel.

 

Rähni enda elamu ehk pesaaugud need siiski pole, kuna antud kuuses oli juba olemas suur putukate seltskond, kes teda lagundanud oli.

 

Arvamus, et rähn kahjustab või tapab puid on lausvale.

 

Vastupidi, puidukahjurite hävitajana on rähn metsale üks kasulikemaid linde.

 

Eestis on hetkel suur kuuse-kooreüraski (European spruce bark beetle) probleem, ning just nende vastsed (larvae) on rähnide maiuspalaks.

 

Kooreüraskite vastsete hävitamine on metsade päästmise üks oluline samm.

 

Lupsti kaovad ka siklaste tõugud, mardikad ja sipelgad.

 

Mõni teine lind või loom võib nüüd vabalt fotol olevale rähni arendatud pinnale kinnisvara ehk elamispinna soetada.


Musträhn, Dryocopus martius, black woodpecker. Põhja-Ameerika vasteks on ameerika musträhn, Dryocopus pileatus, pileated woodpecker, kes lööb siinmail samamoodi puidust laaste, kuid ei laasta!

 

Foto: Kadi Tarand

 

Tekst: Riina Kindlam

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo