Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

San Diego ja Los Angelese vahel oli üks hotell otse mere ääres, kus 1957. aastal olin tööliste kokaks.


Kõik läks hästi, nad olid minu tööga rahul, ja mida ma ei teadnud või ei osanud, mulle näidati.


Teadsin ka, et Saksamaal oli üks noormees, kes oli kokakoolis ja keda nad kavatsesid ka hotelli tööle tuua, kui ta oli kooli lõpetanud, mis oli üsna varsti.


Tuli päev, kui noormees jõudis sinna. Ta rääkis mõne sõna inglise keelt ja mina rääkisin mõne sõna saksa keelt, ja saime hästi läbi.


Ta polnud elus merd näinud. Näitasin talle, kuidas pea ees murdlaine alla hüpata, et laine teise poole saada ja siis rahulikult ujuda ja laine harjaga jälle kaldale tagasi tulla.


Ma arvasin, et ta oli lisatööline köögis, kuna tööd oli palju, ja ma õpetasin, kuidas seal rattad veerevad, potid, pannid, särgid-värgid jne.


Kuid ma ei teadnud, et ma õpetasin oma kohatäitjat.

 

Kui tal töö oli üsna selge, siis lasti mind lahti.

 

Sain nn "Pink slip", nagu Ameerikas öeldakse, ja oligi roosa paber, kuhu oli kirjutatud  "Sinu teenistust pole meil enam tarvis", ja sain lõpu palga.


Mul oli üks vana autoloks, mis oli mitmest kohast traadiga kinni seotud, aga sõitis nagu kord ja kohus.


Kui olin risttee juures, siis mõtlesin, kas keeran paremale Los Angelese poole  või vasakule, San Diego poole.

 

Otsustasin pöörata vasakule.

 

Kümne või nii, miili pärast oli pikk libav mägi.

 

Niipea, kui ületasin mäetipu, käis kõva kolks auto all ja mootor ja käigukast jätsid teineteisega jumalaga.

 

Aga siis olin juba mäe teise poole nõlvakul ja auto veeres rahulikult edasi.

 

Teadsin, et paari miili pärast on paremal pool üks autode surnuaed.

 

Pöörasin sisse ja sain auto eest $50.

 

Tagasi tee äärde ja pöial püsti. Nii sõitsin San Diegosse ja võtsin toa YMCA's (Noorte Meeste Kristlik Ühing).


Hommikul aknast välja vaadates nägin kahte kõrget masti üle katuste.

 

Läksin uurima ja tuli välja, et San Diego jahiklubi oli sealsamas, kai ääres oli 110-jalane kuunar Ramona ja omanik seisis paadi kõrval.

 

Küsisin kas tal on meest tarvis.


Ta näitas paadi poole ja küsis "Kas oskad sellega midagi teha?"

 

Kõik liikuv taglastus oli maha võetud ja oli hunnikus teki all.

 

Ühelgi polnud seletavat lipikut küljes. Nii oli, kui mees paadi ostis.

 

Vastasin, et oskan küll, sest ainult paar-kolm aastat varem olin ju 97-jalase kuunaril Carribee peal.


Mees ütles, et võin homme tööle hakata ja palk on $100 kuus.

 

Nii hakkas uus seiklus, mis viis mind Uus-Guineasse, kus pidin vedru džunglihaiglas välja viskama, aga mulle pumbati 10 liitrit verd sisse ja jäin ellu.

 

Sellest eraldi lugu.


Olen tihti mõtlenud, et kui oleks paremale pööranud, kui kaugele oleks mu autovrakk mind viinud, ja mis siis edasi?


Aga sattusin Ramona peale ja uued seiklused ootasid.

 

Olen varem kirjutanud, kuidas Uus-Britannia saarel kohtusin dr Saalaminaga, kes oli dr Sõrra pinginaaber Tartu ülikoolis.


Ja nii elu rattad veerevad.


Indrek Lepson

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo