Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

modise

Imeline satelliidipilt Eestist 15. jaanuaril 2021. Millal oli viimati kogu Eesti nõnda lumega kaetud?! Riigi Ilmateenistus kirjutas oma Facebooki lehel fotoallkirjaks: "Talvine Eestimaa näeb ka kõrgelt vaadates imeline välja. Lund on praeguseks kõikjal. Paljud siseveekogud on jäätunud. Merejääd tekib ka juurde. Näha on ka pilvede tänavaid merel, mis kulgevad ranniku suunas ja toovad sinna lund. Pilved ja sadu on seotud mereefektiga. Allikas: NASA Terra-Modise satelliidipilt

 

See algas uue aasta esimestel päevadel.

 

Külm ja lumi hakkasid vaikselt kanda kinnitama üle me maa.

 

Alul sadas rohkem põhjarannikul. Ida-Virumaal oli tegelikult juba vanas aastas maa valge nagu ei mujal ning 4. jaanuaril oli sõit Narva suunal aga juba nagu Lapimaa piltpostkaart, puud paksu piparkoogi-glasuurikihi all.

 

Ei saanud pilti teha, olin roolis, ämmal oli Kohtla-Järvel arstiaeg ja tuli takus.

 

Pealegi sõitsin kahes rattarööpas, mis lumisel maanteel, ja nendest niisama välja hüpata ei tihanud.


Tol päeval Vikerraadio hommikuse "Huvitaja" saate juht Krista Taim muudkui õhkas, "Milline imeline kingitus meile uueks aastaks, see valge, valge maailm...". "Mis seal ikka?" mõtleb kauge eestlane, "lumi ikka talvel tuleb ja läheb".

 

Kanadas suht laiaulatuslikult tõesti. Seda sai ise tunda – näha – rookida läinud aastal Torontos, kus veetsime kogu aastaringi.

 

Tunnistan, et just lumerohke talve ootus (nagu muiste!) oli üks oodatumaid osi sellest ettevõetavast pereseiklusest.


Aga mäletate, mis läinud aastal Eestis oli? Või pigem ei olnud. LUND.

 

Kui välja arvata paar üksikut suvalist kirmekest, ei olnud Eestis möödunud talvel üldse lund! Ei suusatatud, ei kelgutatud. Tundsin ja elasin kaugel kühveldades eestlastele väga kaasa.


Keskkonnaagentuur (nii Facebookis, kui Instagramis) andis teada, et "Aasta 2020 oli esialgsetel andmetel Eesti kliimaajaloo kõige soojem aasta."

 

Ühtlasi oli ka Euroopa kõige soojem aasta kliimaajaloos (on record). Mäletate vast, kuis Soomes ja Rootsis oldi ka hämmingus.

 

Ning läinud aasta oli kogu Maa teine soojem aasta, 2016. aasta kannul.

 

Need viimased faktid pärinevad NOAA võrgulehelt, National Oceanic and Atmospheric Admistration.


Sellest too rõõm lume ja külmakraadide saabumisest! Ja veel koroona-ajastul, kui tohib õues ja isegi suusamäel rassida. Vähemalt Eestis...

 

Ainuüksi pealinnas on olnud alla nulli 17 päeva järjest, lund parimal päeval 23 cm, ning nädal tagasi saabus võimas lumi ka saartele.

 

Niisiis pole hetkel ainsatki paika Eestis, kus maa oleks must. Isegi Vilsandil 12 cm, Ristnal 19 cm, Kihnus 15 cm.


Ja mismoodi see kingitus saabus? Tuttavalt Ontario moodi! Või õigemini Suurjärvistule (Great Lakes) kohaselt kõikidele paikadele, mis järvedest allatuult ehk idakallastele jäävad.

 

Selle nimi on JÄRVEEFEKT (lake effect snow), meil siin aga antud juhul MERE-EFEKT.

 

Seda kahjuks ei juhtu meil nii tihti, kui Suurjärvistu kallastel, sest selleks on siin vaja kirde- või põhjatuult, mis siis külma õhu üle soojema merevee, Soome lahe, liikuma paneb.

 

Tekivad pilved, mis toovad rannikule lund! Efekti toimimiseks peab antud veekogu mõistagi ka jäävaba olema.


Päevade viisi Soome lahe vesi auras nagu nõiakatel, sest õhutemperatuur aina langes taliharjapäeva, 14. jaanuari järgselt.

 

Seda pildistas üle lahe Helsingi vahet sõitev Sibeliuse Akadeemia üliõpilane, sest jah, ka seda tohib siin teha, kui töötad või õpid, kannad maski ja lubad olla sõnakuulelik.


Seekordne külmahari saabus tõnisepäeval, 17. jaanuaril, kui sündis selle talve uus külmarekord.

 

Õhutemperatuur langes tol ööl sisemaal -25 kraadi ümbrusesse. "Viimati oli ilm nii külm 2019. aasta jaanuaris," teatas ilmateenistus.


Esialgu lumekaardi sentimeetrinumbrite järgi kirre juhtis kagu 35-30, nüüd lõpuks vahetasid kohti.

 

See on tugitooli suusatajale üks mõnusaim sport, jälgige ise: www.ilmateenistus.ee > ilmavaatlused > vaatlusandmed > "sademed ja lumi" ehk lumekaart.


Kui pikk on see pidu? Noh, täna hommikul, 21. jaanuaril kella 5 järgselt läks Sõrve sääres üle nulli ja punased ehk sulanumbrid liiguvad sealt edasi edelatuule tiivul.

 

Juba on säärest jõutud üle põlve. Roomab nagu rästikumürk südame poole.

 

Kas keegi saaks sulgeda tuiksoone mandrile?! (Teatraalne liialdus, vabandage!)

 

Praegu lubab nädala jagu looklevat punast joont graafikul, tähistamaks ülenulli seisu, kuid õnneks mitte ülearu kõrget.

 

Ja ühtlasi mitte vedelasademelist, ütlevad norrakad, keda me usaldame. (Eestlased järgivad lisaks oma riigi ilmateenistusele truuilt ka nö norrakaid ehk Norra   Meteorologisk institutt'i (www.yr.no) andmeid. Räägitaksegi sellest, "mida norrakad lubasid".)


Ootame ja loodame, et sama toredaid lumepäevi ootab ees.

 

suusaristmik

Nõmme Spordikeskuse vahetus läheduses Nõmme-Harku terviseradadel on selline võimas eritasandiline suusaristmik (intersection), kusjuures (valgus)foorideta (without traffic lights) ja reguleerimata, aga kõik sujub. Kaks silda kulgevad kõrvuti liiklusega vasakult paremale (kaugem neist otse järsult nõlvalt alla) ning teised kulgevad alt ja kõrvalt. Sildid manitsevad hoida vasakule, klassikastiili harrastajatele raja sees, uisusammul sõitjad on kesksel siledal alal. 2019. sügisel valmis ka 40 m pikkune suusatunnel Ehitajate tee alt (Nõmme mäe seest) läbi. Elu nagu Norras! Kuniks jätkub lund ja külma. Õnneks on kahuritega toodetud tohutu varulume mägi.    Foto: Riina Kindlam

 

Sügis algas enneolematult agara talisupluslainega, nüüd räägitakse uudistes, et poed on suuskadest-uiskudest tühjaks ostetud.

 

Ka Nõmme spordikeskuse laenuletti tekib nädalavahetustel järjekord, mis ümber maja ulatavat (hoida tuleb ikka 2 m vahet).

 

Tütre jooksutreener Mati lohutas: "Need mõned soojakraadid tee midagi, kõva põhi on all." Mati on sama usaldusväärne kui norrakad. Rahunesin silmapilkselt.


"Hoia, mida armastad!" kõlab keskkonnaameti üleskutse looduskaitsele. Hoiame siis ka lund.

 

Nõmmel ja mujal (Tartu Maratoni mail) on kahuritega toodetud suuri lumevarumägesid. Ja loodame norrakatelt lisa.

 

Vaikse tänulikkusega, sest ega ahnitseda ka maksa. Kuid meie kõigi igakülgse tervise nimel.

 

Lumi pakub ju helgust ja valgust, tõstab tuju ja toonust, toob õnne – nägite kuis uue presidendi ametisse vannutamise tseremoonia käigus oli enne päikesepaistet ka lumehelbed õhus!

 

Riina Kindlam,
Tallinn

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo