Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Jaak Valge, ajaloolane, riigikogu liige

 

Kriisi päästikuks, mille tulemusena vahetus valitsus ning abielureferendum ära jäi, oli 12. jaanuari kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri aktsioon, kirjutab riigikogu liige ajaloolane Jaak Valge (EKRE) Postimehes.


Demokraatlik võimumudel eeldab opositsiooni olemasolu.

 

Vastasrinnal on vabadus pakkuda uusi lennukaid ideid – just vastasrind peab juhtima tähelepanu probleemidele, mis võimul lahendamata.

 

Ning miinimum, mida opositsioon peab tegema, on võimu hoidmine seaduse raamides.

 

Viimast rolli peaks demokraatlikus riigis täitma ka ajakirjandus ehk neljas võim, millest tulenevalt näib ajakirjandus olevat tavaliselt pigem opositsiooni poolt.

 

Kolmas võimuharu ehk kohtuvõim peaks olema erapooletu ja sõltumatu.


Olulisi väärtusküsimusi lahendatakse demokraatlikus riigis tihti rahvahääletustega.

 

Välis- või mingite muude jõudude sekkumine poliitilisse protsessi on lubamatu.


Eesti Vabariigi ajaloo kõige jõhkram välissekkumine toimus 1940. aasta juunis, mil Eestisse sisenesid Nõukogude Liidu väed ja Andrei Ždanov nõudis Eestis Nõukogude Liidule sobiva valitsuse ametisse seadmist.

 

Hoolimata sellest, et president Konstantin Päts jäi veel 21. juulini presidendiametisse, oli sekkumine jõhker, nii jõhker, et Eestit tuleb alates 1940. aasta 17. juunist kuni iseseisvuse taastamiseni pidada okupeeritud riigiks.


2019. aasta oktoobris deklareeris Euroopa Liberaalsete Parteide Ühenduse (ALDE) asepresident Annelou van Egmond, et ühendus, kuhu kuuluvad Eesti Reformierakond ja Keskerakond, peab üheks peamiseks mureks Eestis koalitsioonileppes lubatud rahvahääletust.

 

Van Egmond teatas, et Keskerakond peab võtma küsimuses selge seisukoha või tagama, et hääletust ei toimuks.

 

See sekkumine oli kahtlemata üsna jäme, sest ei tähendanud lihtsalt oma hoiaku väljendamist, vaid üleskutset keelata teise riigi kodanikel demokraatlikul viisil oma seisukohta väljendada. 2020. aasta novembris oli van Egmond siiski vaoshoitum, öeldes, et ALDE eeldab, et iga liberaalne erakond teeb «ei»-kampaaniat, kuid ALDE ei saa kedagi sundida – «me pole siin kohtunikud ega otsustajad».


Siiski teame vaid seda, mida avalikult on räägitud, mitte kuluaarimõjutusi, mille puudumist oleks raske uskuda, arvestades, et van Egmondi avalik interventsioon mingeid hukkamõistvaid reaktsioone ei tekitanud.

 

Muidugi on van Egmondi ja Andrei Ždanovi sekkumine täiesti eri ulatusega, ent sekkumised on siiski mõlemad.

 

Väga raske oleks ette kujutada, et mõnd rahvuslikku erakonda niimoodi välismaalt töödeldaks.

 

Rahvuslik ideoloogia tähendab iseseisvat otsustamist ja ka teiste ühiskondade iseseisva otsustamisõiguse tunnustamist.

 

Pealegi on tegemist rahvusliku uhkuse küsimusega, näiteks EKRE astuks kohe välja niisugusest erakondade liidust, kus Eestile poliitikat ette kirjutama hakataks.


Riigikogus pidi abielu-referendumi otsustamine toimuma 13. jaanuaril, ning seda võis ohustada vaid force majeure.


Kriisi päästikuks, mille tulemusena vahetus valitsus ning abielureferendum ära jäi, oli 12. jaanuari kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri aktsioon.

 

Riigi peaprokurör Andres Parmas on kinnitanud, et prokuratuur ja kaitsepolitseiamet ei tegutsenud selle järgi, mis oli plaanis riigikogus või valitsuses, ning neile oli kõige olulisem see, et kõik kahtlustatavad oleksid Eestis.

 

Kaitsepolitseiameti peadirektor tunnistas kohtumisel EKRE fraktsiooniga, et kuupäeva valis tema, ent eitas samuti poliitilise sekkumise eesmärki.


Mina ei usu kaugeltki, et kaitsepolitseiamet tegi oma otsused Annelou van Egmondi suuniste järgi, ent raske on uskuda ka seda, et kaitsepolitseiamet ei teadvustanud oma ajavaliku poliitilisi tagajärgi.

 

Viimasel juhul oleks see asutus poliitiliselt täiesti kirjaoskamatu.


Aga küsimus ei ole minus.

 

Väga paljud poliitikud, ning mitte ainult endise koalitsiooni poliitikud, vaid ka meediategelased on vihjanud Eesti eriteenistuste sekkumisele poliitilisse protsessi. Ja isegi see pole kõige olulisem.


Norstati uuringu järgi arvab või pigem arvab 35 protsenti (ning kui välistada «ei tea» vastused, siis 40 protsenti) Eesti kodanikest, et avalikustamise kuupäeva valik oli sekkumine poliitikasse, et nurjata päev hiljem toimuma pidanud abielu-referendumi otsustamine riigikogus.

 

Tõsi, neid, kes arvasid, et see ei ole tõenäoline või on pigem ebatõenäoline, oli rohkem.

 

Ent olukord, mil koguni 40 protsenti kodanikest arvab, et julgeolekuasutused on sekkunud demokraatlikku protsessi, on unikaalne.

 

Eesti ajaloos võis see osakaal olla suurem vaid pärast 1934. aasta riigipööret.

 

Toona aga tegutses politsei siiski valitsuse juhtimisel.


Teisisõnu: usaldus Eesti julgeolekuasutuste tegevuse suhtes on tõenäoliselt sellest ajast alates madalaim.

 

Kaitsepolitseiamet ja prokuratuur võlgnevad kodanikele põhjaliku selgituse või vabanduse.


Isegi olenemata konkreetse juhtumi lahendusest vajame tsiviilkontrolli julgeolekuasutuste üle.

 

Riigikogu vastava komisjoni kontroll kaitsepolitseiameti üle on täiesti formaalne, ning nii ei saa see jätkuda.

 

Van Egmondi ja temataoliste meie siseellu sekkuvaid soovitusi saame iseseisvas riigis ignoreerida, aga tsiviilkontroll eriteenistuste üle on üks demokraatliku õigusriigi tunnuseid, mille eest peaksid seisma nii vastasrind kui ka võimuliit.


Postimees,
3. veebruar 2021

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo