Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Millist olendit peaminister Jüri Ratas endast kujutada võiks, kui analüüsida praegust valitsuskoalitsiooni  läbi selle valitsuse rahanduspoliitika luubi?

 

Võtame siin appi eelarvestrateegia aastateks 2018-2021, mille valitsus kinnitas just enne aprillikuu lõppu. Selle suunaasetused heidavad päris palju valgust Keskerakonna (KE) kavatsustele lähitulevikus. Sotsiaaldemokraadid ja IRL mängivad muidugi täiendavaid rolle selles draamas, etendades “keskiga” koalitsioonis olevaid väiksemaid vendasid. Kõik see võib tahta end tõepoolest draamana välja mängida, kuna ühesugused majandusvaldkonna otsused ajavad ühtesid riike õitsele, teistsugused kavatsused sõidutavad aga teised maad hoopis kivide otsa.

 

Väiksemate poiste “halvale teele” ajaja on meil siis jah kuraasikas peaminister Ratas. Et saada täit pilti sellest, kuhu me ühiskonnana teel oleme, oleks vaja keskenduda ka valitsuse maksupoliitikale ja kavatsustesse riiklike “investeeringute” suhtes ning KE “lahke käe” poliitika detailidesse. Kuid jääme täna vaid selle teema juurde, et kust võetakse raha eelarve puudujääkide katmiseks, ja seda paraku vaid osaliselt, nagu välja tuleb. Paljud asjatundjad arvavad, et valitsuse prognoosid tuleviku suhtes on liiga optimistlikud, kusjuures see ei pruugi tuleneda naiivsusest, kuigi praegust valitsust üldiselt  majanduskaugeks peetakse.

 

Rahvale jagatakse tõepoolest lubadusi. Näiteks meditsiinitöötajatele, kellel oli alles hiljuti kavatsus streikima hakata, kuni valitsus nad maha rahustas. Koalitsioon ei suutnud tükk aega leida vahendeid juba väljahüütud lubaduste katmiseks, kuni tuldi mõttele viia eelarve tasakaalust välja ja siis asuda ka strateegiliste reservide kallale. Jutt käib maksumaksjatelt minevikus (muidugi sundkorras) kogutud rahast, ehk teadlikult säästetud riiklikest jääkidest.

Eelarve tasakaalust väljaajamise ajastus on halb. Eelarvenõukogu hinnang sellele kavatsusele – see on siis üks kaalukas nõuandjate grupp meil siin Eestis – jääb diplomaatiliseks: “Võimalik, et majanduse stimuleerimiseks kavandatavate meetmete mõju ei avaldu selleks kõige sobivamas majandustsükli etapis.”

 

KE on kaua kasutanud maksumaksja raha propagandakanalite ülalpidamiseks Tallinnas ja ka mujal paikkonniti, töökohtade loomiseks väga laial alusel oma toetajatele ning jaganud meelisandisid oma valijatele. Seda kõike täiesti jultunult. Lisaks meie majanduse mootorile Tallinnale on riigi vahendite kasutamisvõimaluste ohjad libisenud nüüd samuti keski kätte. Seda lihtsalt Riigikogu ümbermöbleerimise ja mitte üldvalimiste tagajärjena. Kui osa teistest erakondadest suudab mõelda ettevõtluskeskkonnale laias laastus ning riigi ja rahva heaolule üldisemalt, käitub KE lihtsalt makiavellilikult.

 

Reformierakonna juhid Ansip, Parts ja Rõivas kogusid raha eestlaste kollektiivsesse sukasäärde.

 

Maksumaksjad töötasid “terve suve”, ehitades oma elamist ja kogudes talveks varusid. Kuid KE, kes toetub sipelgast või siis Reformierakonnast erinevale ideoloogilisele alusele, on saanud nüüd vabad käed oma valijaskonna baasi suurendamiseks üldsuse arvelt. Riiklikud reservid on KE jaoks nagu valveta jäänud ja tänavalt leitud tasuta lõuna. Paistab, et maailm üldisemalt elab praegu suuresti populismi küüsis.

 

Eelarve miinusesse viimine, mis pole ei heaperemehelik ega eriti “eestilik”, saab olema järgmisel ja ülejärgmisel aastal 0,5% sisemajanduse koguproduktist ning 2020 aastal 0,3 % SKPst. Ajada eelarve miinusesse ja kasutada ära riigi reservid - tegemist on suurte summadega.

 

Reformierakonda kuuluv majandusanalüütik ja kunagine minister Maris Lauri ütles 27. aprillil ERR raadiosaates “Reporteritund”: “Reservid kogutakse selleks, et need oleksid olemas siis, kui on midagi tõsiselt viltu minemas.” Praegu ei esine meie majanduses aga mingit otsest tormi nagu aastail 2008-2009. Peamisteks kaebusteks on töökäte puudus ja majanduse suhteliselt madal tootlikkus.

 

Vabaerakondlane Külliki Kübarsepp ütles omalt poolt Reporteritunnis: “Käesoleval aastal on Keskerakond võtnud ette teha võimalikult ebamugavaid ja ebapopulaarseid maksumuudatusi. 2018 on (aga) kõikvõimalike kingituste aasta. Kõik saavad oma valimislubadused täidetud, eesmärgiga näidata 2019 aasta üldvalimistel “meie tegime”. See on reservide kasutuselevõtt meie tuleviku arvelt. See on vastutustundetu, eriti kui arvestada sellega, et olukord Euroopas on ebastabiilne ja maailmas ka üldisemalt.”

 

Siin üks jupike ühest Postimehe juhtkirjast: “Raha on lubatud kõigile ja palju… kaks nooremat ja väiksemat peiut ehk IRL ja Sotsiaaldemokraatlik erakond sooviksid (ka Keskerakonna) peolaua taha pääseda… ollakse valmis tegema südametunnistusega kompromisse, mööda vaatama  koalitsioonikaaslase räpastest manipulatsioonidest eesti- ja venekeelsete valijate hulgas,  munitsipaaleelarvest rahastatavast propagandamasinavärgist, mis sobiks oma primitiivsuses pigem mõnda autoritaarsesse kolmanda maailma riiki, ilma mingi häbita oma ahnust rahuldavatest linnaametnikest ja muust ebameeldivast.”

 

Lisaks üks tsitaat Eesti Panga asepresident Ülo Kaasikult: “Muret tekitab… plaan viia eelarve lähiaastatel struktuursesse puudujääki… see halvendaks tööturu tasakaalu, teeks...ettevõtetele olukorra raskemaks, ning pidurdaks pikemas perspektiivis majanduskasvu.”

 

Eesti Panga president Ardo Hansson rõhutas omakorda: “…Eestile on sobilik Euroopast …rangem  eelarvepoliitika ja suuremad reservid, …kuna Eestis on vananev ühiskond ja euroraha tulevikus vähem. Euroopas on hoiatavaid näiteid, kus eelarve miinimumnõuetest saab ajapikku tavapärane käitumine, mis tekitab majanduses raskusi”. Hansson hoiatab: valitsus asub libedale teele!

 

Veel üks kild Postimehe juhtkirjast: “(selline kurss) on selgelt päevapoliitiline ning suunatud esmajoones heale tulemusele kohalikel ja Riigikogu valimistel, mitte sellele, et ergutada eksporti, parandada… ettevõtluskeskkonda, tuua Eestisse raha, ajusid ja osavaid töökäsi, mis tagaks meie majanduse tugevnemise pikemas perspektiivis.”

 

Keskerakond kui rohutirtsude parv, kes on pääsenud seemnevilja salve, mugides seal mõlema  suupoolega. Ehk kahjur nagu heeringas ühes tuntud laulus, kes “ei pannud süües tähele, et näris augu laevasse. Siis kaljas kahe mastiga läks põhja soola lastiga!”

 

Jüri Estam

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo