Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Leedus kurdetakse, et riik on pärast taasiseseisvumist kaotanud ligi viiendiku elanikkonnast, kuid ka Läti ja Eesti elanike arv on selle ajaga 15-16% vähenenud, kinnitavad Leedu teadlased.
Statistika andmeil elas 1990. aastal Leedus 3,69 miljonit inimest, Lätis 2,66 miljonit ja Eestis 1,57 miljo-nit. Leedus selgus 2011. aasta rahvaloendusel, et elanike arv on 3,05 miljonit. Lätis ja Eestis on ametliku statistika kohaselt vastavalt 2,23 miljonit ja 1,34 miljonit elanikku.

 Armas Eesti rahvas!
Täna möödub seitsekümmend aastat päevast, mis muutis Eesti ajalugu. 14. juunil 1941 avaldus ühe totalitaarse võimu totaalne vägivald okupeeritud riigi territooriumil, vallutatud rahva kodanike kallal. See võõrvõimu koletislik tegu, mida kvalifitseeritakse inimsusvastase kuritööna, tähendas tuhandetele perekondadele isiklikku tragöödiat. See tähendas surma, vanemate lahutamist lastest, perekondade lahutamist oma kodust. See oli võõrvõimu soov – pillutada laiali meie rahvas, hävitades meie parimad pojad ja tütred. Katse lõhkuda Eesti ning hävitada mälestus omariiklusest ja võimalus iseseisvuseks.
Meie hulgas on siiski inimesi, kes pääsesid tollest hävituskatsest eluga. On perekondi, kellel õnnestus tulla tagasi Eestisse ja kasvatada üles uued põlved. Need inimesed väärivad meie austust.

Tallinna linnavolikogu otsustas 16. juunil vabastada kodualune maa maksust, tõstes samal ajal aga üldist maamaksumäära 2,5 protsendile maa maksustamisväärtusest.
See paneb mitmed asutused ja firmad raske valiku ette, kust leida kate kasvavatele kuludele.
Vabaõhumuuseum tegutseb 79 hektaril riigimaal. Muuseum kulutab maamaksule tänavu 40 000 eurot - uuest aastast kasvab summa 66 000 euroni. Nii kuluks kümnendik riigi toetusest, mis mõeldud ju kultuurile, hoopiski maalapile.

Ülemaailmsel e-lahenduste konkursil World Summit Award 2011 valiti enam kui 460 projekti seast oma kategooria parimaks lahenduseks Eesti registrite ja infosüsteemide keskuse poolt loodud e-aruandluskeskkond, mille kaudu saavad ettevõtjad esitada majandusaasta aruannet elektrooniliselt.
E-aruandluskeskkonna loonud registrite ja infosüsteemide keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul on keskkond lihtsustanud enam kui 120 000 ettevõtja jaoks aruande koostamist ja registrile esitamist.
"E-aruandlus vähendab vigu registrile esitatavates aruannetes, vähendades samas bürokraatiat ja riigi halduskoormust. Vähenenud on ka dubleeriv andmete küsimine ning esitatavad andmed on koheselt kõigile kättesaadavad ja paremini töödeldavad," ütles Sihvart. Tema sõnul on kasutajate tagasiside e-aruandluskesk-konnale seni olnud positiivne.

Teisipäeval, 7. juunil avas Tartu Linnaraamatukogu Anne kanali ääres rannaraamatukogu seitsmenda hooaja. Raamatukogu on avatud 7. juunist kuni 13. augustini, teisipäevast laupäevani kell 11.00-18.00 kanali Turusilla poolses servas puude ja päikesevarju all.
Rannaraamatukogu saab teoks koostöös MTÜ-ga Öökull. Lugemisvara on linnaraamatukogu poolt, kirjanduse pakkumise ja laenutamise on enda peale võtnud Tartu Õpilasmaleva linna-rühma noored.
Iga päev on rannas värsked ajalehed ja valik erinevaid ajakirju.

Riigipea Toomas Hendrik Ilves andis 8. juunil üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Igor Kotjuhile.
Teie mõlema mitmekülgsus ei ole pealiskaudsus,” pöördus president Ilves Risto Joosti ja Igor Kotjuhi poole. “Vastupidi, see näitab sügavat huvi, ilma milleta ei ole võimalik ühtegi asja korralikult teha ning maailmas midagi paremaks muuta.”

8. juuni pärastlõunal mälestasid Euroopa Parlamendi liikmed 1941. aasta 14. juunil Balti riikides läbi viidud massiküüditamiste ligikaudu 50 000 ohvrit.
Tseremoonia leidis aset 1941. aasta küüditatutele pühendatud mälestustahvli ees Euroopa Parlamendi peahoones Strasbourgis, vahendas europarlamendi saadiku Tunne Kelami büroo.
Mälestusürituse ühe korraldaja Tunne Kelami sõnul on 1941. aasta tragöödia osa Euroopa ühisest minevikupärandist.

13.-14. juunil arreteeriti Eestis 10 157 inimest, nende seas üle 7000 naise-lapse, ning saadeti loomavagunites Siberisse asumisele. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Neist jäid ellu umbes pool küüditatute arvust.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo