Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Pedro Krusten kirjutas 1968. aastal Eesti Kirjanike Kooperatiivi Teadetes: "Sõjapime Edur Õunas, kes inspireeris mind kirjutama romaani "Laev akna taga", on suur raamatusõber. Tal ei ole silmi, aga ta loeb eesti kirjandust. Kuidas ta sellega hakkama saab? Omal ajal ta jutustas mulle, kuidas see käib. Saksa naine istub ta kõrval ja loeb ette. Loeb üht keelt, mida ta ise ei mõista. Muidugi on siis väljarääkimine vaevaline ja mõnigi sõna nii moonutatud, et kuulajal on raske sellest aru saada. Sellisel viletsal viisil, nagu läbi padriku, jõuab pime oma allika juurde. Saab kontakti oma rahva hingega, mis tuksub igas eesti raamatus“. Nüüd, 43 aastat hiljem, on väljaspool Eestit elavate pimedate ja vaegnägijate võimalused eestikeelse kirjandusega kursis olla hoopis teistsugused.

 

Eesti Panga nõukogu valis seitsmeks aastaks keskpanka juhtima praeguse Maailmapanga osakonnajuhataja Ardo Hanssoni. Hansson sai kaheksaliikmeliselt nõukogult viis häält ning tema vastaskandidaat, IMF-is vanemnõunikuna töötav Andres Sutt sai kolm häält. Uueks presidendiks valitud Ardo Hanssoni arvates peab keskpank muutuma avatumaks, et tavainimesed rohkem seal toimuvat mõistaksid ja saaksid aru, miks asutust üldse tarvis on. Hansson asub Eesti Panga presidendina tööle järgmise aasta juunis, kui lõpeb senise juhi Andres Lipstoki ametiaeg. Panga presidendi ametiaeg on ühekordne.

13. septembril sai 80. aastaseks Eesti tuntuim loodusfilmide looja Rein Maran. Sündmuse puhul avati Tallinna telemajas näitus „Loodusfilmi tuhat nägu” ning müügile jõudis Marani elutööle pühendatud raamat. Maalehe kirjastuse poolt väljaantud raamatus „Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides” vahendab juubilari filmijutte Maalehe ajakirjanik Alo Lõhmus. Raamatu vahel on DVD nelja Marani filmiga („Rabade vaikuses“, „Tutkad“, „Nõialoom“, „Tavaline rästik“), mis on rahvusringhäälingus tähtpäeva puhuks äsja restaureeritud.

 Eestlaste asutatud idufirma Transferwise võimaldab inimestel väikeste kuludega rahvusvahelisi rahaülekandeid teha, kirjutab USA äriajakiri Forbes oma veebilehel.
Tavaliselt tuleb pangaülekannet tehes maksta pangale 3-5 protsenti liigutatavast summast. Transferwise aga manööverdab sellistest tasudest kõrvale, kasutades ära tõsiasja, et mõned inimesed liigutavad raha ühest riigist teise ning teised teevad sama vastassuunas. Kui ülekantavad summad üksteist täielikult ei tasakaalusta, kasutab Transferwise nn puhverfondi, mida rahastavad selle kaks asutajat Taavit Hinrikus ja Kristo Käärmann. Kliendile maksab üks ülekanne 1 naela (ligi 1,2 eurot).

 

Avastatud on veel üks puukide poolt levitatav tõbi, mis tekitab pikaaegset kõrget palavikku. Uuel haigusel puudub seni veel nimi. Yale´i ülikooli ja Venemaa epidemioloogiainstituudi uurijad leidsid, et puugid levitavad keeritsbakterit Borrelia miyamotoi, kes on borrelioosi tekitava Borrelia burgdorferi kauge sugulane, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal novaator.ee . Kõigepealt avastasid uue bakteri jaapanlased. Kümme aastat tagasi leidis Yale´i epidemioloog Durland Fisher seda ka USA puukidelt, kuid siis ei arvatud, et see võiks inimestel haigusnähte põhjustada.

 

Enam kui kaks kolmandikku Eesti vene rahvusest noortest soovib küüditamisarutelude lõppu, samas kui nende Venemaa eakaaslaste seas on samasugune seisukoht vähem levinud, selgub USA teadlaste 7. septembril välisministeeriumis esitletud uuringust. USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) küsitluse kohaselt leiab 43 protsenti 16-29-aastastest Eestis  elavatest vene noortest, et nii meedias kui eravestlustes tuleks lõpetada arutelud Nõukogude aja repressioonide teemal ja et nende jätkumine on kahjulik. Neile lisandub 28 protsenti vastanutest, kes leiavad, et taolised arutelud Eesti riiki ei kahjusta, kuid neist tuleks siiski loobuda. Need kaks gruppi kokku moodustavad aga märgatavalt suurema osa kui Venemaal elavate vene eakaaslaste seas. Viimastest pooldas arutelude lõppu 45 protsenti, kusjuures vaid 18 protsenti pidas neid ühtlasi Venemaale ohtlikeks.

 

Eesti suurima taristu (infrastruktuuri) objektina 3. septembril avatud Koidula uus raudtee piirijaam annab uusi võimalusi nii läbi Eesti kulgeva transiidi arendamiseks kui ka reisirongiliikluseks. Põlvamaal Värska vallas asuva Koidula piirijaama mõõtmed on Eesti mõistes enneolematud, sest see hõlmab 86 hektarit maad ja kõrguste vahe ulatub 18 meetrini. Kuna pinnas oli mägine, siis tuli sealt ehituse käigus ainuüksi pinnast välja vedada mitme miljoni kantmeetri jagu. Maksma läks uus piirijaam 70 miljonit eurot  – planeeritust viiendiku võrra vähem. 

 

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on lõpetamas 2,5 miljonit eurot maksnud EL koostööprojekte Soome ja Lätiga, mil-le käigus kirjeldati Eestis 35 000 pärandkultuuri objekti. RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on pärandkultuur osa meie rahvuslikust identiteedist ja selleks, et objektid lihtsalt teadmatusest ei hävineks, on oluline nii maaomanike kui ka metsas ja maastikul tegutsejate teadlikkus.  "Levinumad pärandkultuuri objektid on kunagiste taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed ning nendega seonduv," ütles Timberg.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo