Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Plahvatuse ohust (riski-analüüs) 

Eelmisel korral oli pikemalt juttu Läänemerre venelaste ja sakslaste poolt planeeritavast gaasitorust ja mõningatest markantsema-test keskkonnaprobleemidest, mida see võib Balti meres esile kutsuda. Haavatavaid kohti on õige mitmeid. Veealustesse torudesse takerduvad kindlasti kalameeste võrgud. Kuid mis juhtub, kui maagaas peaks torudest lekkima? Tuntud füüsika ja füüsikalise keemia teadlane Endel Lippmaa on kommenteerinud plahvatuse ohtu, mida peaminister Ansip ja mõned teised inimesed on küll vaidlustanud.

Gaasijuhtme võimalikest halbadest mõjudest Läänemere looduskeskkonnale
Teave keskkonnakahjustuste kohta, mida NS põhjustada võiks, võib anda argumendid ühele või teisele riigile keeldumiseks ehitusloa andmisest aktsiaseltsile NS. Argumendid argumentideks - need ohud on objektiivselt sellised, et võivad meile tulevikus halvasti mõjuda. Keskkonnakaitsjate argumente on mitmeid, käsitleme siin vaid üht osa neist. Alustada võib sellest: kui gaasijuhtmestiku käigushoidmise aeg saab ümber - kui kogu gaas on pumbatud ning kasum välja võetud - kes likvideerib vanaraua?

Abu Dhabis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee istungil otsustati seto leelo kanda vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
"See on tunnustus kõigile seto kogukonna inimestele, seto lauluemadele, seto lauljatele, kes päev päeva järel on hoidmas ja loomas seto kultuuri," arvab Seto Leelotarkade Kogo esinaine, praegune Seto Kuningriigi ülemsootska Õie Sarv.
"Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatele rahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ning tunnustatud ka maailmas laiemalt," lisas ta.

Venemaa soov Läänemerel domineerida destabiliseerib geopoliitilist tasakaalu, eriti Balti mere idapoolses osas
Milline jõud on vastukaaluks tulevikus end Läänemerel tugevaimaks jõuks teha kavatsevale Venemaale?
Minevikus olid mitu riiki suutelised ja tahtelised jõudu projekteerima Läänemerel. Jõudude tasakaalus hoidmine annab lahenduse, kus ükski osapool ei laiuta liigselt Balti merel. Jutt ei käi siin soovist relvakonflikte esile kutsuda, vaid teatud sümmeetriast. Erinevatel ae-gadel on Läänemere riikide mereväeliste “tegijate” ringi kuulunud Rootsi, Inglismaa, Saksamaa, Venemaa ja vahetevahel mõned teised. Muidugi ka NATO, ning omal ajal Varssavi Lepingu organisatsioon.

Keskonnaprobleemidest ja võimalikest vastukaaludest Kremli kasvavale mõjuvõimule

Otsesõnu väljendatud protest Nord Streami vastu võiks viia sihile
Kui Vene president kohtus oma Soome partneri Tarja Halosega Sotshis hiljuti, deklareeris Dimitri Medve-dev korduvalt, et Nord Streami (NS) projekti “ei tohi politiseerida”. Huvitav - miks on vaja seda toonitada?
NS-iga ühenduses avaldatakse asjaosalistele pidevalt ajalist survet. Kas elu kogenud inimesed ei muutu ettevaatlikuks, kui müügi-mees või kes tahes püüab meilt otsustamist nõuda situatsioonides, kus tegelikult “aega on kiire asjaga”?
Venemaa vajadus eurode järele on suur. Kas Euroopa juhtide kollektiivne mittenõustumine Kremli dikteeritud marssruudiga tooks neile tõesti kaela Venemaa gaasist ilmajäämise?

Kahekordne olümpiavõitja suusatamises Kris-tina Šmigun-Vähi teatas 21. septembril toimunud pressikonverentsil, et otsustas tippsporti naasta.
Viimased kaks hooaega on Torinos kaks korda olümpia-võitjaks kroonitud Šmigun-Vähi vahele jätnud ning sel ajal lapse sünnitanud. Olümpiavõitja tunnistas, et jätkamisotsus ei tulnud kergelt. "Venitasin seda kummi nii kaua kui võimalik ja olen südamest tänulik suusaliidule, olümpiakomiteele ja oma toetajatele, kel jagus kannatust mu otsus ära oodata," vahendas ERR Sport Šmigun-Vähi sõnu.

Va­lit­sus otsustas 24. septembri is­tun­gil nõus­tu­da Skandinaavia telekomgrupi TeliaSonera ülevõt-mis­pak­ku­mi­se­ga ning müüb maha riigile ja Aren­gu­fon­di­le kuu­lu­vad 37,5 mil­jo­nit Ees­ti Te­le­ko­mi akt­siat, teenides koos dividendidega neli miljardit krooni.
Sel aas­tal mak­sab Te­lia­So­ne­ra veel di­vi­den­de li­gi seit­se kroo­ni akt­sia koh­ta, järg­ne­val kol­mel aas­tal 100 prot­sen­ti eel­ne­va pe­rioo­di pu­has­ka­su­mist. Riik saab te­hin­gu­ga oma kas­sas­se üle nel­ja mil­jar­di kroo­ni li­sa­ra­ha. Li­sa­di­vi­den­de on sel­lest sel aas­tal koos tu­lu­mak­su­ga 518 mil­jo­nit kroo­ni.
Rii­giee­lar­ve tu­lu­de rea­le kir­ju­ta­tav li­sa­sum­ma ka­tab sel­le te­hin­gu­ga ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi su­vi­se prog­noo­sist tek­ki­va ee­lar­veau­gu. Ra­han­dus­mi­nis­ter Jür­gen Li­gi sõnul kaa­lu­ti te­hin­gut vä­ga põhja­li­kult. „3,5 mil­jar­dit müügi­tu­lu ise vä­hen­dab lae­nu­va­ja­dust ja sääs­tab meid aas­tas um­bes 250 mil­jo­ni kroo­ni int­res­si­de maks­mi­sest,” mär­kis ta.

Vene merevägi ja õhuvägi harjutamas avalikkust mõttega, et nende tegevus Läänemerel laieneb tulevikus Eelmine selle artiklite seeria osa lõppes n.ö "pingereaga", mis kirjeldas halvimaid mõeldavaid julgeoleku-riskide stsenaariume Eesti jaoks juhul, kui Venemaa tahaks kasutada gaasitorustikku "Nord Stream" tulevikus turvavaid mere- ja õhuväestruktuure selleks, et muuta meie elu ebamugavaks. Sellised stsenaariumid on teoreetilised, ega tarvitse tegelikkuses sündida. Siiski näitavad need ilmekalt, miks oleks parem Balti riikide ja Poola, aga ka teiste Põhjala riikide vaatevinklist, kui Nord Stream'i projekt jääks lihtsalt teostamata.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo