Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Va­lit­sus otsustas 24. septembri is­tun­gil nõus­tu­da Skandinaavia telekomgrupi TeliaSonera ülevõt-mis­pak­ku­mi­se­ga ning müüb maha riigile ja Aren­gu­fon­di­le kuu­lu­vad 37,5 mil­jo­nit Ees­ti Te­le­ko­mi akt­siat, teenides koos dividendidega neli miljardit krooni.
Sel aas­tal mak­sab Te­lia­So­ne­ra veel di­vi­den­de li­gi seit­se kroo­ni akt­sia koh­ta, järg­ne­val kol­mel aas­tal 100 prot­sen­ti eel­ne­va pe­rioo­di pu­has­ka­su­mist. Riik saab te­hin­gu­ga oma kas­sas­se üle nel­ja mil­jar­di kroo­ni li­sa­ra­ha. Li­sa­di­vi­den­de on sel­lest sel aas­tal koos tu­lu­mak­su­ga 518 mil­jo­nit kroo­ni.
Rii­giee­lar­ve tu­lu­de rea­le kir­ju­ta­tav li­sa­sum­ma ka­tab sel­le te­hin­gu­ga ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi su­vi­se prog­noo­sist tek­ki­va ee­lar­veau­gu. Ra­han­dus­mi­nis­ter Jür­gen Li­gi sõnul kaa­lu­ti te­hin­gut vä­ga põhja­li­kult. „3,5 mil­jar­dit müügi­tu­lu ise vä­hen­dab lae­nu­va­ja­dust ja sääs­tab meid aas­tas um­bes 250 mil­jo­ni kroo­ni int­res­si­de maks­mi­sest,” mär­kis ta.

Vene merevägi ja õhuvägi harjutamas avalikkust mõttega, et nende tegevus Läänemerel laieneb tulevikus Eelmine selle artiklite seeria osa lõppes n.ö "pingereaga", mis kirjeldas halvimaid mõeldavaid julgeoleku-riskide stsenaariume Eesti jaoks juhul, kui Venemaa tahaks kasutada gaasitorustikku "Nord Stream" tulevikus turvavaid mere- ja õhuväestruktuure selleks, et muuta meie elu ebamugavaks. Sellised stsenaariumid on teoreetilised, ega tarvitse tegelikkuses sündida. Siiski näitavad need ilmekalt, miks oleks parem Balti riikide ja Poola, aga ka teiste Põhjala riikide vaatevinklist, kui Nord Stream'i projekt jääks lihtsalt teostamata.

Selles – sarja neljandas osas – tutvume põhjalikumat sellega, mida Nord Streami gaasijuhe endast kujutab ja lugeja saab vastuse küsi-musele, miks Nord Stream võib osutuda õige ebameeldivaks või lausa ohtlikuks eestlastele enne kõiki teisi.

Eelmine kord oli juttu Nord Streamist kui kingitud hobusest. Venemaa doteeris pikemat aega mitmeid varem nõukogude impeeriumi kuulunud naaberriike, müües neile Gazpromi maagaasi alla maailmaturu hinna.

Kas maailm jääb Gaz-promile kitsaks?  Vene jõustruktuuride gambiit
Venemaa President Medvedev on olnud varem kõrgetel positsioonidel Ve-nemaa gaasimonopoli Gaz-promi aparaadis. Reeglina on Gazpromi juhid küll peamiselt „silovikid” (jõustruktuuridest tulnud karjäristidest julgeolekumehed ja sõjaväeohvitserid), koos mõningate Peterburist päri-nevate funktsionäridega peaminister Putini ringkonnast.


Unistus ühisest Euroopa kodust koos Venemaaga, või hoopis halastamatu “kes-keda” pokkerimäng?
Kavatsen oodata Gazpromi ja Nord Streami kui orga-nisatsioonide kirjeldamisega – eelnevas artiklis siin sellest alustada – ja lõpetaksin selles Nord Streami puutuvas materjalis eelloo kirjutamise. Võtan siin käsile “gaasitorustike sõja“ teema nagu see Euroopasse puutub. Olulisena tundub ka Vladimir Putini varasem spetsialiseerumine energeetikale, ning kirjeldan, kuidas vene maagaas Euroopasse aja jooksul sisse imbunud on.



Nord Stream: pahaendeline projekt segastel aegadel
Europarlamendi liikme Tunne Kelami büroo kulude ja kirjadega üllitatud väljaanne "Maailma Vaade" peatoimetaja Mart Helme kirjutas oma veerus hiljuti: "Maailma Vaate järjekordne number ilmub põneval ajal. Rahaturgude kokkuvarise-mine, esimesed riikide pank-rotid, pingete kasvamine uue ja vana Euroopa vahel Euroopa Liidus... see on vaid lühike nimekiri senise maailmakorra lagunemise ilmingutest (2008.) aastal."

Omavalitsuste rahakitsikuse tõttu on Tartu Kristliku Noortekodus kasvandike arv langenud 52-lt jaanuaris 46-le augustis ja septembris langeb veelgi, kuna uusi lepinguid ei sõlmita. Pealegi kärbiti 2009. a. algul kokkulepitud pearaha juba talvel tuhande krooni võrra. Põhikulud nagu üür ja küte muutuvad üha suuremaks koormuseks kuna sissetuleku kaotus on mitusada tuhat krooni. Tartu Kristlik Noortekodu tegeleb perekonna kaotanud laste ja noortega. Kooliaastal 2008/2009 oli kooliealisi kasvandikke 34. Nendest 16 õppisid headele ja väga headele hinnetele, ülejäänud lapsed lõpetasid klassikursuse rahuldavalt. Lisaks õppisid 7 noort kõrgkoolis.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo