Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Peterburi Eesti koguduse juht Külli Sulg tõestas, et visalt oma asja ajamine annab tulemusi isegi Venemaal. Vahetult enne jõule sai Sulg kirja Peterburi linnavalitsusest sõnumiga, mida ta oli kaua oodanud: eestlaste kogudus saab täielikult enda omandusse tagasi Jaani kiriku hoone!  See on tegelikult rõõmus sõnum kõigile eestlastele, sest tegemist on meie ajaloos väga olulise hoonega. Kiriku tähtsuse rõhutamiseks piisab kahest faktist. Esiteks on 1860. aastal avatud Peterburi Jaani kirik üks eestlaste professionaalse kultuuri hälle, sest kirikuga olid tollal seotud Jakob Hurt, Mihkel Lüdig, Miina Härma, Rudolf Tobias ja paljud teised eesti kultuuritegelased.

 

Viljandimaal Paistu vallas said abivajajad jõuludeks uude ainulaadsesse sotsiaalkeskusse, mis on säästlik nii elanikele kui ka omavalitsustele. 16 korteriga Paistu sotsiaalkeskus on päris uus hoone ja ehitatud täpselt nii, nagu abivajajatel vaja. See pole ei vanade- ega hooldekodu. Siin elavad need, kes ajutiselt või päriselt nõustamist ja tuge vajavad. Korterit sellises majas võib vaja minna mitte ainult haigeks jäädes või puude korral, vaid ka näiteks vanglast vabanedes või siis, kui pank laenu katteks elamispinna ära võtab.

 

Venemaalt Krasnodarist pärit ökoloog Suren Gazarjan, kes kardab kodumaa võimude poolset tagakiusamist, taotleb Eesti võimudelt poliitilist varjupaika. Gazarjan rääkis ERR venekeelsele portaalile, et varjupaigataotluse esitas ta politsei- ja piirivalveameti (PPA) kodakondsus- ja migratsiooniosakonnale kaks nädalat tagasi. PPA ei kommenteerinud seda, viidates isikuandmete delikaatsusele ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele, mille kohaselt on varjupaigamenetlus ning ajutise kaitse menetlus konfidentsiaalsed. PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna peaekspert Ellen Lebedeva teatas, et Eesti riigil on varjupaiga andmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks kuus kuud.

 

Eesti Energia uue põlvkonna õlitehases Enefit 280 toodeti esimene kogus põlevkiviõli. Energiafirma kinnitusel tõestab see sündmus, et uus tehnoloogia töötab. Uue seadme käivitamine võtab peaaegu alati esialgu kavandatust kauem aega. Eesti Energia alustas oma uue õlitehase käivitamist oktoobris ja esimene õli, mille laborinäidist õlitööstuse juhatuse esimehe Igor Kondi käes näha sai, toodeti 20. detsembril. Kogu kompleks, kaasa arvatud 35-megavatine elektriturbiin peaks tööle hakkama jaanuari lõpus ja õlitehase täisvõimsuse saavutamiseni läheb veel üsna kaua aega. 

 

Ülisuur tunnustus, tipptase, prestiižseim võimalik, ülisuur konkurents – selliste sõnadega iseloomustavad teadusasjatundjad ja kõrgkoolijuhid Euroopa teadusuuringute nõukogu (ERC) 2 260 000 euro suurust tippteadlase uurimistoetust, mille pälvis Maaülikooli professor Ülo Niinemets. Taimefüsioloog Niinemets on esimene eestlane, kes on sellise teadustoetuse saanud. Õigupoolest pole ka Ida-Euroopas väga palju neid, kes on ERC tipptoetuseni jõudnud. Selle saajate hulgas on aga mitmeid Nobeli preemia laureaate.

 

2013. aastal jätkavad peale Eesti Panga muuseumi kroonide vahetamist eurodeks Swedbanki ning SEB panga sularahakontorid üle Eesti. 2014. aastast saab kroone eurodeks vahetada vaid Eesti Pangas. Kuna inimestel on jätkuvalt huvi kroonide eurodeks vahetamise vastu kommertspankades, pikendas Eesti Pank vastavaid lepinguid Swedbanki ja SEB pangaga veel üheks aastaks, teatas Eesti Pank.  

 

Eesti Statistikaameti poolt läbi viidud uuringust "Töötasu struktuur 2010" selgub, et aastatel 2008-2010 vähenes Eestis palgatöötajate arv 80 000 võrra. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes palgatöötajate arv 2010. aasta oktoobris 80 639 võrra, neist meespalgatöötajate arv 47 500 ja naispalgatöötajate arv 33 139 võrra. Kõige suurem nominaalne palgatööliste arvu vähenemine leidis aset Harjumaal, kus see kukkus kahe aastaga 309 516-lt 267 264-ni. 

 

Aasta tagasi hakkas Eestis ilmuma uus ajakiri Puutepunktid, mis teavitab laiemat üldsust Eesti puuetega inimeste olemasolust ja probleemidest. Ajakiri, mida levitatakse sihtgruppidele tasuta, on suureks abiks ja toetuseks ka puuetega inimestele endile, aidates neid koonduda võrgustikku ning andes praktilisi näpunäiteid igapäevaelu korraldamisel. VES küsimustele vastab Puutepunktide toimetaja ja samanimelise TV programmi produtsent Tiina Kangro. Kellele on see ajakiri mõeldud ja miks ta loodi?

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo