Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Tehnoloogilise arengu ohvriks on langenud kaua-aegne Eesti õigusaktide eriajakiri “Riigi Teataja” (RT). Uue RT seaduse kehtimahakkamisega lõpetas RT alates 1. juunist paberväljaande trükkimise.
RT jätkab ilmumist elektroonilise võrguväljaandena, mis on tasuta kättesaadav kõigile (www.riigiteataja.ee). Viimase kaheksa aasta jooksul ilmusid elektrooniline ja paberväljaanne kõrvuti, kuid viimase tellijate arv kahanes pidevalt. Viimasel poolaastal oli ainult 17 tellijat.

Maestro Neeme Järvi, kes hiljuti taandas end Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstilise juhi kohalt, näitas kirjas kultuuriminister Laine Jänesele üles sügavat nördimust poliitikute vähese panustamise üle kultuuri.
Järvi sõnul oli ta 1980. aasta alguses poliitilistel põhjustel sunnitud Eestist lahkuma ning ta on töötanud 30 aastat maailma juhtivate orkestritega. Samas oli tema suur unistus pöörduda kunagi tagasi Eestisse ja asuda tööle sümfooniaorkestri juhina ning aidata kaasa Eesti muusikaelu edendamisele ja rahvusvahelisele  tutvustamisele.
Järvi märkis, et kahjuks lõi kultuuriminister Laine Jänes sellise olukorra, kus tal ei olnud enam võimalik Eestis jätkata.

Julius Kuperjanovi 116. sünniaastapäeva tähistamisel Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste saalis jagati esmakordselt Kuperjanovi nimelisi ordeneid ja medaleid.

Leitnant J. Kuperjanovi orden on ajalooline rinnamärk, mis oli Kuperjanovi pataljonis kasutusel kuni vabadussõjalaste mahasurumiseni 1934. aastal. Kolonel-leitnandid J. Soodla, J. Unt, tollane pataljoni ülem kolonelleitnalt E. Liibus jt soovisid selle 1938. aastal võtta taaskasutusele asutatud Kuperjanovi Seltsi teenetemärgina. Alanud nõukogude okupatsioon ja sõda katkestasid eesmärgi. J. Kuperjanovi Selts taastas 2010. aastal sidemed ajalooga.

Selts annetas ordeni nr 001 postuumselt leitnant J. Kuperjanovile, mille loovutas kangelase haual ajutisele hoiule Kuperjanovi jalaväepataljonile. 

2010. aasta algusest  käib  Eesti kasvuvisioon 2018  loomine – otsides vastust küsimusele, mis teeb Eesti maailmas edukaks ja koduselt armsaks aastaks 2018.
See on aasta, mil Eesti Vabariik tähistab oma 100 sünnipäeva ja oleme ka Euroopa liidu eesistujad. Tänaseks on Kasvuvisiooniga kaasa töötanud ca 300 inimest.
Kevadisel Eesti Arengufoorumil  anti Kasvuvisiooni 2018 otsimisele avalöök, millele olid eelnenud maailmatrendide kaardistused ja stsenaariumite loomine väiksemates gruppides ning rahvusvahelise strateegiakonsultatsiooni firma GBN kaastööl. Foorumil osalenud eri valdkondade liidrid pakkusid välja oma mõtteid maailmas edukast ja koduselt armsast Eestist aastal 2018, lähemalt saab lugeda Arengufondi lehelt: http://www.arengufond.ee/foresight/forum/article1644/.

Afganistanis töövisiidil viibinud president Toomas Hendrik Ilves lendas 6. oktoobril Kabulist Helmandi provintsi, kus külastas Wahidi patrullbaasi, kus teenib Eesti jalaväekompanii.

Ilves tunnustas Eesti kaitseväelaste head väljaõpet ja vaprat teenistust Afganistani ühes kõige ohtlikumas provintsis, kus on langenud kaheksa meie sõdurit. "Te olete meie parimad sõdurid," kinnitas riigipea kohtumisel Wahidi patrullbaasis.

Ilvese sõnul puudub tal vastus küsimusele, kui kaua kestab NATO juhitud operatsioon Afganistanis. "Kui me lahkume Afganistanist, siis selleks, et tõesti lahkuda, mitte aga selleks, et mõne aja pärast tagasi tulla," rõhutas ta.

18. novembril algas Eestis esmakordselt uuring, mille tulemused selgitavad 50-aastaste ja vanemate elanike tervisliku seisundi ja toimetuleku.
Tegemist on rahvusvahelise SHARE uuringuga (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe), mida samaaegselt korraldavad 19 Euroopa riiki.
Eestis pole seni põhjalikke vanemaealiste uuringuid korraldatud, ütles statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja Merle Paats. Tema sõnul on mõningast infot vanemaealiste tervise, töötamise, toimetuleku ja kulutuste kohta võimalik saada statistikaameti teistest uuringutest, kuid vanemaealiste osatähtsuse tõus ühiskonnas on tekitanud vajaduse põhjalikumalt uurida 50-aastaste ja vanemate majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut ning sotsiaalset võrgustikku.

29. septembril möödus 50 aastat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) ajaloolise resolutsiooni vastuvõtmisest Eesti, Läti ja Leedu suveräänsuse toetuseks, Balti riikide delegatsioonid kavatsevad dokumendile tähelepanu juhtida järgmisel nädalal algaval ENPA sügisistungil.

Tegemist oli esimese üle-euroopalises parlamentaar-ses kogus vastu võetud dokumendiga, mis osutas ühemõtteliselt faktile, et Eesti, Läti ja Leedu on Nõukogude Liidu poolt vägivaldselt okupeeritud.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) välispoliitika nõukogu liikmed tegid välisminister Urmas Paetile ettepaneku kaaluda USA endise presidendi Ronald Reagani 100. sünniaastapäevaga seoses tema nime andmist Tallinnas Lembitu tänava ääres asuvale pargile.
IRL-i esimees Mart Laar, parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, eurosaadik Tunne Kelam ning suursaadik Jüri Luik märkisid Paetile saadetud kirjas, et Reagani 6. veebruaril tähistatav sajas sünniaastapäev on hea võimalus väljendada Eesti lugupidamist ja tänu, andes mõnele Tallinna kesklinna pargile, väljakule või tänavale tema nime.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo