Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

6406

Eesti ÜRO esinduse meeskond New Yorgis pärast julgeolekunõukogu hääletust. Keskel Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson, kes jääb ametisse kogu Eesti julgeolekunõukogu liikmelisuse ajaks.  Foto: Eesti esindus ÜRO juures New Yorgis.

Reedel, 7. juunil toimus New Yorgis ÜRO peaassambleel salajane hääletus, mille alusel valiti aastateks 2020-2021 ÜRO julgeolekunõukogusse viis mittealalist liiget. Eesti kandideeris ÜRO julgeolekunõukokku Ida-Euroopa grupis koos Rumeeniaga ja osutus teises voorus valituks.


Esimeses voorus kogus Eesti 111 ja Rumeenia 78 häält, seega selgus saabus alles teises voorus. Tegemist oli harukordse hääletusega, kus olid kohal kõik 193 liikmesriiki. Vietnam, Tuneesia ja Niger said juba esimeses voorus kõik rohkem kui 190 häält ning osutusid valituks. 181 häälega osutus valituks ka Saint Vincent ja Grenadiinid.


Teises voorus oligi seega hääletusel ainult Ida-Euroopat esindava riigi koht. Hääletusel andis hääle 190 riiki, sest üks hääl loeti kehtetuks ja kaks riiki jäid erapooletuks. Seega oli vajalikuks enamuseks vaja 127 häält. Eesti sai 132 ja Rumeenia 58 häält.


Uued mittealalised liikmed valiti neljast regionaalsest grupist – Aafrikast kaks riiki, Aasia-Okeaaniast üks, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidest üks ja Ida-Euroopast üks. Seni esindas Ida-Euroopat Poola.


ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimise otsus tehti Eesti valitsuse poolt juba 2005. aastal ning selle koha saavutamise nimel on tehtud tööd juba pikemat aega.


ÜRO julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Julgeolekunõukokku kuuluvad viisteist liiget, kellest viis - USA, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ning Hiina – on alalised ja kümme valitud liikmed.


Uued liikmed asuvad ÜRO julgeolekunõukogus tööle järgmise aasta 1. jaanuarist.

 

President Kaljulaid: Eesti jõudmine ÜRO julgeolekunõukogusse on  ajalooline samm.


Hääletusel viibinud president Kersti Kaljulaidi sõnul on Eesti jaoks tegemist ajaloolise hetkega ning järjekordse kihiga meie kaitsekilbil.

 

4802

Vasakult: Eesti Suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson, välisminister Urmas Reinsalu ja president Kersti Kaljulaid pärast hääletust.  Foto: Eleri Ever / välisministeerium


"See tänane kõigi maailma riikide poolt tehtud otsus, et just Eesti on järgmisel kahel aastal paslik kuuluma ÜRO julgeolekunõukogusse, aitab meil seista senisest paremini meie riigi ja meie inimeste huvide eest. See aitab meil seista parema maailma eest. Väärtuste eest, ilma milleta poleks meil ja paljudel teistel riikidel ja rahvustel maailmas kohta," ütles president Kaljulaid pärast Eesti valimist julgeolekunõukogusse.


“Rajasime oma kampaania rahvusvahelise õiguse ja reeglitepõhise maailmakorra toetamisele – väikeriigi tuumarelvale, nagu ütles Lennart Meri. Oleme oma otsuseid kõigis rahvusvahelistes kogudes alati langetanud vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Oleme seda teinud alati, sõltumatult, vahel sõltumatult ka meie suurte liitlaste huvidest, juhul kui need huvid on olnud vastuolus rahvusvahelise õiguse raames tehtud varasemate otsustega, “ kinnitas president Kaljulaid sama päeva õhtul tehtud videopöördumises.


Presidendi sõnul on Eesti jaoks oluline, et kehtiks rahvusvaheline õigus, kõikjal austataks inimõigusi ja maailm põhineks reeglitel ja kokkulepetel, sest vastasel korral maksaks vaid huvid ja jõud. "Eesti on alates iseseisvuse taastamisest hoidnud seda joont, et oma otsused rahvusvahelises kogukonnas teeme väärtuspõhiselt. Selle eest oleme pälvinud usalduse ja seda joont peame hoidma ka edaspidi.


Välisminister Urmas Reinsalu tegi kohe pärast valimist jõulise avalduse, et Eesti toetab julgeolekunõukogu reformi ja alalise liikme kohta Aafrikale ning ka Saksamaale ja Jaapanile.


Reinsalu rõhutas ka, et julgeolekunõukogu liikmena tuleb olla valmis oma seisukohti ausalt selgitama.


"Mida ma ka ütlesin osade riikide suursaadikutele ja ministritele, kellega ma rääkisin ja kes ütlesid, et nad on lubanud juba oma hääle ära Rumeeniale. Ma ütlesin, et väga sümpaatne, et te ütlete tõtt. Aus seisukoht on tegelikult alati – ka sõprade vahel – väga oluline. Meie jaoks on väga tähtis see, et mitte toores relva jõud ei rulliks üle rahvaste vabaduse, vaid maksaksid reeglid ja nendest kinni pidamist peabki julgeolekunõukogu jälgima ja leidma lahenduse," rääkis välisminister.

 

Kuulumine ÜRO julgeolekunõukogusse on Eesti jaoks ajalooline samm. See on järgmine kiht meie kaitsekilbil – ühelt poolt on meil suuremad võimalused kui eales varem rääkida kaasa maailma asjades, teisalt suureneb meie tuntus ja meie sõna kaal," ütles Kaljulaid.


Riigipea tänas ka kõiki, kes on Eesti pürgimisse ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks 14 aasta jooksul panustanud. Samuti tänas riigipea Eestiga koos julgeolekunõukogu kohale kandideerinud Rumeeniat ning õnnitles Nigerit, Tuneesiat, Vietnami ning St Vincent ja Grenadiine, kes valiti koos Eestiga julgeolekunõukogusse aastateks 2020-21.

 

President on töövisiidil Ameerika Ühendriikides, kus osales ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete valimisega seotud sündmustel. Riigipea naaseb Eestisse pühapäeval.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo