Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Praegune kaitseminister Jüri Luik oli 25 aastat tagasi välisminister ja pidas 26. juulil 1994 Moskvas keerulisi läbirääkimisi, et Vene väed Eestist välja läheksid. Intervjuus Maalehele 25. juulil meenutas Luik tolle päeva sündmusi Kremlis.

Muuhulgas meenutas Luik, et Lennart Meri ja Boriss Jeltsini ametlik kohtumine leidis aset Kremlis presidendi administratsiooni ruumides, kus oli kohal väga väike ring inimesi. Jeltsin esitas kõigepealt Venemaa ametliku positsiooni. Ta luges selle paberilt ette. See oli pigem räige sõim Eesti aadressil. Seejärel sai sõna Meri, kes väitis Jeltsinile, et talle pole asjadest õigesti ette kantud ja tutvustas Eesti seisukohti.


“Meri vastus oli peaaegu psühhiaatrilist või psühholoogilist laadi. Ta proovis Jeltsinit rahustada ja tekitada kahtlusi neis ametlikes paberites, mida Jeltsin ette luges. Kõigile saalis oli selge, et see tekst ei ole Venemaa presidendi kirjutatud. Ega jätnud ka muljet, nagu ta oleks seda kuidagi läbi mõelnud.


Lõpus veel Jeltsin käratas: “Te olete kõiki minu vastu pööranud!” Ta näitas kaante vahelt Bill Clintoni ja Helmut Kohli kirju. Nemad toetasid vägede Eestist väljaviimist.


Lennart Meri pika tiraadi peale ütles Jeltsin: “Aga lahendame selle siis ära!” Mis seal siis on? Mis need probleemid siis on?”


Selle peale Vene välisminister Andrei Kozõrev ja mina – ma isegi ei mäleta, kumb kõigepealt, kuid arvan, et see võisin olla ka mina – ütlesime, et on olemas lepingute eelnõud ja on konkreetsed kohad, mis on lahtised. Et me võime neid täna siin arutada ja loodetavasti saame kiiresti kokkuleppele.”


Järgnevalt jäidki Venemaa välisminister Andrei Kozõrev ja Eesti välisminister Jüri Luik pabereid üle vaatama, kusjuures presidendid Jeltsin ja Meri jalutasid üle väljaku presidendi residentsi lõunale. Hiljem liitusid välisministritega Vassili Svirin, Vene diplomaat, kes pikka aega juhtis Vene delegatsiooni kõnelustel Eestiga, ning Eesti poolt asekantsler Raul Mälk.  


Vägede väljaviimise leping oli eelnevalt väga põhjalikult läbi töötatud ja Eestis ka põhimõtteliselt heaks kiidetud, kuigi kuupäeva ei olnud paika pandud. Teine ja kolmas leping käsitlesid sõjaväepensionäre ja Paldiski sõjaväebaasi.


Sõjaväepensionäride leping oli tegelikult põhiteema, selle kohta oli Eesti positsioon, et eraldi lepinguid ei tehta ja kõik toimub vastavalt Eesti seadustele.


Eesti seadused tol ajal ei lubanud anda Vene sõjaväepensionäridele elamisluba. Seega oli lepingus lahtine just see osa, mis puudutas nende Eestisse jäämist.


Jüri Luik meenutab: “Venelased olid enne välja öelnud siiski ühe väga olulise nüansi, mis soodustas kokkuleppele jõudmist. See juhtus juba ammu enne Moskva kohtumist. Nad kinnitasid, et Venemaa maksab pensioni ka neile erusõjaväelastele, kes Eestisse jäävad. See tähendab, et Eesti ei pidanud tegema rahalist otsust, vaid see oli julgeolekuline ja poliitiline otsus.”


Kui presidentidele pärast lõunat lepinguid tutvustati, tegi Jeltsin ettepaneku need kohe allkirjastada.


Luik: “Oli selge, et mingi aken oli avanenud. Aga kogu see kompromiss oli väga õrn, põhines tolle hetke kokkuleppel. Kui Vene välis- ja kaitseministeerium oleksid saanud oma sõrad uuesti vahele ajada, siis nad oleksid seda kindlasti teinud. Venemaa võimukoridorides valitses suur kaos.


Arutasime Lennart Meriga olukorda ja leidsime, et taktikaliselt ainus võimalus kompromiss nö lukustada on võtta risk ja kirjutada leping alla. Lõunasöögisaali nurgas Lennart ja mina poolihääli pikalt arutasime ja tegime otsuse, et kirjutame alla. Meri oli valmis seda tegema ja nii ta läks.”


Eesti valitsust polnud tehniliselt võimalik sündmustest eelnevalt informeerida ning peaminister Mart Laariga sai Jüri Luik ühenduse alles pärast seda, kui lepe oli alla kirjutatud.


Eesti elamislubade registri andmeil anti Venemaa sõjaväepensionäride lepingu alusel aastatel 1994–2019 elamisluba kokku 12 050 inimesele ja 1031 inimest sai eitava vastuse.


Praeguseks on Eestisse jäänud alla 5000 Vene sõjaväepensionäri. Osa neist on pensioni välja teeninud ka Eestis ning erinevalt tavainimestest, kes peavad valima, on neil õigus saada nii Eesti kui ka Venemaa pensioni.


VES/Maaleht

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo