Täna, 21. novembril arutati välisminister Urmas Reinsalu ettepanekul sihtasutuse Rootsi-Eesti Koostööfondi algkapitali sissemakseks 150 000 euro eraldamist Vabariigi Valitsuse reservist, mille valitsus ka kinnitas.

Välisministri sõnul on Rootsi-Eesti koostööfondi peamine eesmärk arendada kahe riigi koostööd ühiskondlikel, majandus- ja kultuuriteemadel. „Kindlasti on üks oluline rõhuasetus noortel ning nendevaheliste kontaktide loomisel, läbi mille toetame ka ühiskondlikku sidusust, loomingulisust, uuenduslikkust ja uusi algatusi.

Sidemed meie riikide ja kogukondade vahel on läbi ajaloo olnud tugevad ning noorte toetamise kaudu tagame üksteise ühiskondade tundmise ka tulevikus,“ ütles Reinsalu ning lisas, et fondi ülesannete sekka kuulub ka eesti keele ja kultuuri edendamine Rootsis ja vastupidi, samuti riikide nähtavuse suurendamine kummagi rahva seas.

Rootsi-Eesti Koostööfond loodi Rootsi valitsuse otsusega läinud aasta detsembris kingitusena Eesti iseseisvuse 100. juubeliaasta puhul. Rootsi Kuningriik paigutas sellesse 10 miljonit Rootsi krooni ehk veidi alla 1 miljoni euro. Lisaks Eesti ja Rootsi riikide panustele kutsutakse fondi rahaliselt toetama ka ettevõtteid ja üksikisikuid, et kaasata ühiskonda laiemalt.

„Erasektori kaasamine aitab kindlasti edendada majanduskoostööd ja idufirmade käivitamist,“ sõnas Reinsalu. Sissemaksed moodustavad fondi algkapitali, mis investeeritakse ning projektide rahastamiseks kasutatakse investeeritud algkapitalist tekkivat tulu ja lisanduvaid panuseid. Sarnased koostööfondid lõi Rootsi ka Läti ja Leeduga.

Koostööfondi tööd juhib kaheksast liikmest koosnev juhatus, kuhu kuuluvad neli esindajat Rootsist ja neli esindajat Eestist. Eestis kuuluvad juhatusse Hendrik Voll, Jaan Manitski, Kristi Liiva ja Maris Lauri. Rootsipoolsed koostööfondi liikmed on endine rahandusminister Pär Nuder, Rootsi kultuurinõukogu juht Heli Hirsch, Oriflame’i tegevjuht Magnus Brännström ning Östergötlandi endine maavanem ja Luleå Tehnikaülikooli nõukogu liige Elisabeth Nilsson. Fondi tegevus peaks täielikult käivituma 2020. aasta jooksul.

Välisministeerium