Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

IMG 7618

Markus Kitsing ja Liina Melanie Sarapik tühjal Raekoja platsil.    Liina Melanie Sarapiku foto

Vaba Eesti Sõna võttis ühendust ka mõne Eestis püsivalt elava Ameerika eestlasega ja tundis huvi, kuidas nendel koroonaviiruse karantiini ajal läheb.


Vastavad Baltimore’st pärit muusikaterapeut Liina Melanie Sarapik, kes on Eestis elanud 3 ja pool aastat ja 22aastane Markus Kitsing. Markus elab Tallinnas (kus on sündinud). Enne seda elas ta umbes 15 aastat USAs. Eestisse kolis ta juunis 2018. Markus õpib Estonian Business School'is rahvusvahelist ärijuhtimist ja finantsi ja töötab poole ajaga finantsfirmas Bedford Row Capital, kus ta suvel (2019) praktikal oli.


Kas püsite ilusti kodus?


Liina: Jah, kuid käin poes, et süüa osta iga mõne päeva tagant. (Aga mul on olemas kahe nädala varu juhuks, kui pean täitsa karantiinis olema.) Püüan käia ka jalutamas iga päev värskes õhus, nii nagu on siin rõhutatud iga päev. Enesetunne – nii füüsiliselt kui ka vaimselt – on ka palju parem kui teen seda. Tervis on praegu OK.
Markus: Ja, ikka! Kodus olla pole eriti hullu! Ülikooliõpingud on läinud üle e-õppe süsteemile. Töökoht on ka korraldanud meile nii, et kodus saab mugavalt tööd teha. Alguses oli raske harjuda sellega seetõttu, et kodus on rohkem meeltesegadust kui näiteks koolis või kontoris, aga pärast harjumist saab kõik siiski mugavalt tehtud. Peame lihtsalt ise hoidma tugevat enesedistsipliini (mõned asjad tööga on raskemaks läinud, aga see on, kuidas elu käib). Skaudiseadus ütleb "Skaut naeratab raskustele".


Tervis on mul korras! Ma olen võib olla tugevam isegi kui enne kriisi, sest nüüd on rohkem aega, et trenni teha! Käin jalutamas ja jooksmas vahepeal, et saaks päikest ja värsket õhku (muidugi hoian inimestest eemale ja ainult käin seal, kus rahvast pole). Praeguse olukorraga mu tervis on sama kui enne oli, võib olla parem, sest olen saanud magada rohkem.


Millega kodus aega sisustate?


Markus: Mul oli ka enne viiruse kriisi palju tegemist ja õppimist, see käib edasi. Selle ajaga, mis muidu oleksin mujal, nüüd kodus teen trenni, loen raamatuid, vaatan filme ja üritan õppida muid asju, kasutades kriisi tõttu avatud võimalusi (Ivy League arvutiloengud). Tähtis on ikka suhelda: räägin sõpradega facetime’i kaudu, koristan (peab tõdema, et mu korter saab olema väga heas korras pärast seda kriis) ja iga päev leian uusi tegevusi.


Proovin ka USA sugulaste ja sõpradega rohkem kontakti hoida.


Kust saate infot, mis ümberringi toimub?
Liina: ERR igapäevane uudistesaade Aktuaalne Kaamera; ERRi inglise ja eestikeelsed portaalid; EV valitsuse pressikonverentsid; Terviseameti, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi Facebooki leheküljed; olen hakanud viimastel päevadel jälgima Facebookis ka välisminister Urmas Reinsalut ja sotsiaalminister Tanel Kiiku. Infot on nii palju, seega püüan piirata, kui palju ma seda vaatan-loen. Aga hoian ennast endiselt kursis.


Markus: Infot võtan internetist: ERRist, Eesti riigi ministeeriumitest (Terviseamet, välisministeerium, sisseministeerium), CNN’st, ja WHO’st (World Health Organization). Ma ei võta üldse vastu infot, kui pole otseselt kirjas, kus nad said selle info, ja ma ei vaata inimeste endatehtud uudiseid. Soovitan teistel ka ettevaatlik olla ja toetuda ainult responsible allikatele.


Kas olete kontaktis ka teiste ameeriklastega Eestis?


Liina: Mul on ainult üksikud Ameerika expat’i tuttavad. Ühele ma juhuslikult just täna kirjutasin küsides, et kas tema ja ta abikaasa lähevad USA-sse tagasi või jäävad Eestisse; nemad ütlesid, et kuna elu, töö ja koer on siin, siis nad jäävad ikkagi Eestisse.


Mis pigem puudutab mind, on väliseestlased USA-st ja Kanadast, neid sõpru või tutvusi on mul siin (või hetkel mujal Euroopas) piisavalt palju. Suhtlen nendega normaalselt. Kuigi ei ole jõudnud veel suhelda nendega sellest saadik, kui saime täna meili USA saatkonnast seoses viimase võimalusega Eestist lahkuda ja USAsse naaseda määramata ajaks; oli ikkagi imelik tunne seda lugeda.


Markus: Olen ikka! Kooli kaudu on palju välismaalastest sõpru ja muidugi väliseestlasi ka. Räägime olukorrast ja üritame kontakti hoida kasutades social distancing tegevusi (vahepeal nt käia koos kellegagi jalutamas, aga hoiduda paar meetrit üksteisest eemale). Parem on siiski olla kodus nii palju kui võimalik, aga kui kohusetundlikult ja ettevaatlikult, siis õues tegevus on ikka tervislik sulle.


Ja kuidas on muidu tunne?


Liina: Iga päev on natukene erinev. Kuna ma elan üksi, ja olen muidu pigem ekstravertne, siis sotsiaalne isolatsioon on minu jaoks ikka raske olnud. Sellepärast saimegi kokku Markusega nädal aega tagasi (foto 1. lk), et jalutada vanalinnas ja Toompeal (hoides 1-2 meetrist vahet!).


Aga olen järjest õppinud, mis mind isiklikult aitab. Näiteks käia iga päev natu-kene (kui vähegi võimalik!) õues jalutamas; mingit rutiini hoida igapäevaselt; olen üle väga pika aja hakanud taas mängima kitarri – spetsiifiliselt enda vaimse tervise jaoks; ning kord päevas vähemalt ühe inimesega suhelda video chati teel. Kusjuures koor, kus ma laulan, (noorte segakoor Vox Populi) jätkas proovidega Zoom keskkonnas!


Markus: Tunne on selline, et ei tea, mis järgmine päev toob. Sellega ei saa suveplaane paika panna ja nii edasi. Ehk elan päev korraga ja üritan teha neid tegevusi,, mis annavad mulle midagi (kas lugemine, uus loeng, trenn, jne) et pärast kriisi mul poleks tunnet, et aeg on raisku läinud. Üritan mõelda selle viiruse peale nii vähe kui võimalik.


Mis arvate, kas on parem olla karantiinis Eestis või USAs?


Liina: Seda ma ei oska öelda. Tahaksin oma õe Helviga koos olla, aga tema elab Buffalo, New Yorgis. Samuti tahaksin oma õe Ailiga olla, ta elab ka siin Eestis, aga ta on parasjagu maal ja ma ei saa sinna minna praegu. Ehk siis me kolmekesi suhtleme messengeris terve päeva ... nagu ikka.


Igal juhul karantiinis olla spetsiifiliselt Tallinnas on ehk kõige mugavam kui Eestist rääkida, kuna siin toidupoed on väga lähedal (just nimelt saab jalgsi käia) ning saab ka toitu jm tellida koju, restoranidest või toidupoodidest. Ja sõpru-sugulasi on mul siin piisavalt palju, juhul kui abi on vaja. On ka vabatahtlikud organisatsioonid, kuhu saab kirjutada või helistada, kui abi on vaja. Ja on mitu haiglat, juhul kui vaja on.


Markus: Praeguses olukorras arvan, et on parem olla Eestis. Minu kool läks väga kiirelt e-õppele, firma samuti. Koolis teeme loenguid läbi videokonverentside, isegi saame grupitööd teha edasi. Tööl peame koosolekuid ja me kõik teame hästi, mis meil iseseivalt on vaja teha.


Eesti on edasijõudnud riik ja juba varem olid siin soodsad tingimused, et vajadusel saad kodust teha enamus asju ehk elu pole nii palju muutunud kui teistes riikides. Samas lugesin, et Eesti annab oma e-learning programmid ja tarkused-kogemused teistele riikidele tasuta. See on hea.

 

Maailm võib palju õppida eesti “E-Estonia” süsteemist. Samas võin ka öelda, et meil ikka on toit toidupoodides (minu kandis vähemalt) ja kojutellimised ka toimivad. Samas arstid ja tervisehoiutöötajad teevad palju head tööd, aga usun, nendel kindlasti oleks rohkem abi ja resurssi vaja, et nad saaksid paremini oma tööd teha.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo