Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Meie, Eesti, Läti ja Leedu presidendid, tähistame 75 aasta möödumist II maailmasõja lõpust Euroopas ning austame kõikide ohvrite mälestust ja liitlassõdurite ohverdust, kes alistasid 8. mail 1945 natsirežiimi, vabastades seega paljud Euroopa riigid okupatsioonist ja lõpetades holokausti õudused.


Pärast sõda loodi reeglitel põhineva rahvusvahelise korra ning mitmepoolse koostöö vajaduse tunnustamiseks Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, et kaitsta rahu, julgeolekut ja ühiseid väärtusi. Lääne-Euroopa hakkas ellu viima rahul, demokraatial, õigusriigi põhimõtetel ning inimõigustel põhinevat tulevikukujutlust ühtsest ja vabast Euroopast.

 

Uue Euroopa nurgakivid olid Euroopa Nõukogu, NATO ja Rooma leping.


Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste jaoks ei tähendanud II maailmasõja lõpp aga vabadust.

Selle asemel asendus üks totalitaarne režiim teisega, kui Balti riigid liideti julmalt Nõukogude Liiduga.


Kaks halastamatut diktaatorit – Hitler ja Stalin – olid Euroopa Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide alusel oma mõjupiirkondade vahel ära jaganud.

 

Pärast II maailmasõja puhkemist 1. septembril 1939. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit selle pakti ning Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirilepingu tagajärjel Eesti, Läti ning Leedu.


Maailmajao kesk- ja idaosa jäid ligi pooleks sajandiks kommunistide valitsuse alla. Nõukogude Liit kasutas Balti riikide alistamiseks ülekaalukat sõjalist jõudu, valimatuid repressioone, massiküüditamist ja täielikku ideoloogilist kontrolli.


Nõukogude okupatsioon kestis Nõukogude Liidu lagunemiseni, kuni tänu meie kodanike rahumeelsele ja sihikindlale tegevusele taastati nii meie territooriumil kui ka mujal maailmas aastatel 1990–1991 Eesti, Läti ja Leedu iseseisvus. Mõni aasta hiljem viidi Vene armee meie riikidest välja.


Me avaldame austust rohkem kui 60 lääneriigile, kes ei tunnustanud Nõukogude okupatsiooni meie riikides de jure. USA Riigidepartemangu Wellesi deklaratsioon pani 23. juulil 1940 aluse mittetunnustamise poliitikale.


Tänapäeval on meie riigid Euroopa Liidu ja NATO lahutamatu osa. Mineviku traagilisi õppetunde ei saa aga unustada.

Me rõhutame tõe ja õiguse tähtsust. II maailmasõja ja selle järel Euroopa lõhenemise põhjustanud ajalooliste sündmuste moonutamine on kahetsusväärne püüe ajalugu võltsida ning seada kahtluse alla nüüdisaegse rahvusvahelise reeglitel põhineva korra alustalad.


Me mõistame mõjupiirkondade kontseptsiooni kindlalt hukka ja nõuame kõikide rahvaste võrdsust. Rahvusvaheline julgeolek nõuab rahvusvaheliste õigusaktide ja kokkulepitud normide pidevat järgimist, aga ka kõikide suveräänsete riikide territoriaalse terviklikkuse ja omaenda julgeoleku korraldamise ning ühendustesse ja liitudesse astumise õiguse tingimusteta austamist.

 

Me rõhutame veel kord, et NATO on endiselt meie riikide kollektiivkaitse alustala ning üleatlandiline side on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tuleviku seisukohast elutähtis.


Me usume, et lääne demokraatlikud väärtused ja ühtsus tagavad Balti riikide ning kõikide Euroopa rahvaste tuleviku.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo