Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

13155

 

Rail Balticu praegune projekt ei ole pikaajaliselt majanduslikult jätkusuutlik, selgub Euroopa Kontrollikoja koostatud piiriüleste megaprojektide auditist.

 

Lisaks on projekti prognoositud maksumus kaheksa aastaga suurenenud 51 protsenti.


Kontrollikoja liige Oskar Herics ütles, et projekti kauba- ja reisijateveo võimalik maht seab ohtu Rail Balticu liini majandusliku jätkusuutlikkuse.


"Põhjuseks on asjaolu, et eeldatav reisijate arv (4,6 miljonit reisijat aastas) jääb märkimisväärselt alla meie võrdlusaluse (9 miljonit reisijat aastas) ning kõikidest meie auditeeritud raudtee-suurtaristutest elab Balti riikide liini teeninduspiirkonnas kõige vähem inimesi," ütles Herics.


Kontrollikoja auditis on märgitud, et praegu ei ole Eesti, Läti ja Leedu vahel põhja-lõuna suunalist raudteekaubavedu.

 

Auditis on välja toodud, et selle toimimiseks peab raudtee suutma konkureerida maantee- ja meretranspordiga ja seetõttu tuleb luua tõhusad mitmeliigilised ühendused ja kaasnevad meetmed. Üheks näiteks on toodud teemaksude kehtestamine.


Kontrollikoja sõnul on oluline, et Balti riigid jõuaksid kokkuleppele taristu haldamise mudelis, mille tähtaeg oli 2019. aasta suvel. Ühisele kokkuleppele pole riigid siiani jõudnud.

 

 

4,65 miljardilt 7 miljardile


Auditist selgub, et projekti esialgne prognoositud maksumus oli 4,65 miljardit eurot, kuid uue ennustuse järgi on selleks seitse miljardit eurot.

 

Praegune ametlik maksumus on aga 5,8 miljardit eurot.


Lisaks tuuakse auditis välja, et raudtee valmib ilmselt enne 2030. aastat, kuid Läti on juba teada andud nelja-aastasest viivitusest.

 

Selle on põhjustanud projekti elluviimise hiline algus ja maa sundvõõrandamisega seotud bürokraatlikud riiklikud menetlused.


Samas selgub, et Varssavisse viiva lõigu ehitamisega ulatuks 60-minutilise sõiduajaga teeninduspiirkonna elanike arv 8,3 miljonini.

 

Kuid ka see pole kontrollikoja hinnangul piisav, sest see jääb alla 9 miljoni piiri.


Rail Balticut ei hinda projekteerija ja komisjon kiirraudteeks, vaid tavaraudteeliiniks.

 

Kiirraudteeks liigitatakse kontrollikoja sõnul liinid, mille kiirus on vähemalt 250 kilomeetrit tunnis, Rail Balticu rongide maksimaalne kiirus oleks aga 249 kilomeetrit tunnis.


Samas kontrollikoda siiski hindas liini kiirraudtee-investeeringuna, sest Poola territooriumil kasutatakse ühel lõigul rekonstrueeritud tavaraudteeliini.

 

Seal loetakse liin kiirraudteeks, kui ta kiirus ületab 200 kilomeetrit tunnis.

 

Ning Rail Balticut hakatakse kasutama kombineeritud liinina, mille ehituskulud on kontrollikoja sõnul tavaliselt suuremad kui ainult reisijateveoks mõeldud liinil.


VES/ERR

 

 

 

MKM: järeldused auditis on kohati tehtud valedel alustel

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas ütles, et kontrollikoja audit on aegunud ning arvestatud ei ole reaalse kaubaveo ega kohalike peatustega.


Kuninga sõnul aitaks Rail Baltic vähendada veokite arvu Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel, kus liigub iga päev ca 8500 autot ning seal juhtub ka palju liiklusõnnetusi.


"Kauba- ja reisijateveo liikumine maanteelt raudteele vähendab hüppeliselt sõidukite arvu teedel ning säästab igal aastal inimelusid.

 

Sellega paraku audit ei ole arvestanud," ütles Kuningas.

 

 

 

ARB: Jüri Ratase väited Rail Balticut käsitleva Euroopa kontrollikoja raporti kohta ei vasta tõele

 

Vastupidiselt Jüri Ratase väidetele käsitleb Kontrollikoja raport maanteelt raudteele suunduvat kaupa ning rõhutab, et ümbersuunamise toimumiseks on vajalik muuhulgas üle vaadata teemaksude poliitika, osutab kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust (ARB).


Euroopa Kontrollikoda leidis värskes raportis, et Rail Balticu tasuvus on küsitav. Peaminister Jüri Ratas väitis aga, et “raport ei võta arvesse näiteks seda, et Tallinn-Pärnu vahelises suunas ca 1000 rekkat päevas läheb siis maanteelt ära raudteetranspordile.”


Vastupidiselt peaministri väitele kirjutab Euroopa Kontrollikoda oma raportis: “Rail Baltica 2017. aasta kulude-tulude analüüsi kohaselt on raudteekaubaveo maht 2030. aastal ligikaudu 15 miljonit tonni ja 2055. aastaks kuni 25 miljonit tonni (ligikaudu kolmandik sellest on Balti riikide sisene, kolmandik kaubavedu Soomest ja kolmandik transiitliiklus naaberriikidest).”


Kontrollikoja poolt viidatud kaubamahud pärinevad Ernst & Youngi tasuvusanalüüsist, mille kohaselt Rail Balticu kaubavoog pärineb maanteelt raudteele ülekolivatest kaubamahtudest.

 

Sellele on üles ehitatud Rail Balticu sotsiaalmajanduslik tasuvus ja seega võtab ka Euroopa Kontrollikoda arvesse just maanteelt raudteele ümbersuunatavat kaupa, osutab ARB.


Kontrollikoda on oma varasemates raportites korduvalt välja toonud probleemi, et hoolimata suurtest raudtee investeeringutest Euroopas ei ole kaup maanteelt raudteele liikunud.

 

Kuigi kontrollikoda ei välista maanteekauba raudteele liikumist, on nad selgitanud, et selleks on Balti riikidel vajalik muuhulgas üle vaadata teemaksude poliitika, st teemakse oluliselt tõsta, aga ainult sellest meetmest ei pruugi kaugeltki piisata.

 

Euroopa infrastruktuur vajab hiigelsuuri investeeringuid ja ümberehitusi, et kaupade vedu raudteel suudaks konkureerida maantee- ja laevavedudega.


Ratas peab ARB sõnul loomulikuks Rail Balticule dotatsiooni maksmist, sest seda tehakse tõepoolest Euroopa raudteel pidevalt.

 

Kuid dotatsioonide maksmine ei ole mingil moel seotud sotsiaalmajandusliku tasuvusega, osutab ARB juht Priit Humal.


Kontrollikoda kirjutab, et “transpordi suurtaristud maksavad üle miljardi euro ja peaksid tooma sotsiaalmajanduslikku kasu“ ning soovitab nõuda paremaid analüüse, sest ainult sotsiaalmajanduslikult tasuvad projektid on ühiskonnale kasulikud.


„Kahju, et MKM ametnikud on järjekordselt edastanud poliitikutele väärinfot, mida nad peavad omakorda avalikkusele esitama,“ kommenteeris olukorda ARB juhatuse liige Humal.

 

 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo