Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

kukk

Vabadusvõitleja Jüri Kuke mälestamine Kursi kalmistul.   Foto: veebilehelt pitkarelvavennad.ee

 

Nelikümmend aastat tagasi, 27. märtsil 1981 vaevati Põhja-Venemaal Vologda repressiivasutuses surnuks eesti teadlane, Tartu Ülikooli endine õppejõud Jüri Kukk.


Jüri Kuke hukkumine võõrsil on üks kõige jälgimaid justiitskuritegusid, mida poststalinistlikul ajajärgul endises Nõukogude Liidus korda on saadetud.


Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus õpetajate perekonnas. Keskhariduse omandas Abjas, Tartu Ülikooli lõpetas keemikuna 1963. aastal.

 

Pärast seda tegi läbi teenistuse Nõukogude Armees, kus astus ka komparteisse.

 

Pöördunud tagasi Tartusse, asus õppejõuna tööle Tartu Riiklikus Ülikoolis, spetsialiseerudes elektrokeemiale.

 

Avaldanud trükis mitmeid teadustöid. Aastatel 1975-1976 stažeeris Prantsusmaal Bellevue teaduskeskuses Pariisi lähedal.


Tulnud kodumaale tagasi, jutustas Jüri Kukk kolleegidele ja üliõpilastele avameelselt elust ja tegelikkusest nn kapitalistlikus maailmas.

 

Mõnedele võimulolijatele ja kolleegidele annekteeritud ja okupeeritud Eestis seesugune avameelsus ei meeldinud, kuna Jüri Kukk oli esitanud ka avalduse komparteist lahkumiseks.

 

Ülikoolis algas asjaosalise ahistamine ideoloogilistel motiividel.

 

Otsitud põhjustel vallandati teadlane seniselt töökohalt.

 

Seejärel soovis ta koos perekonnaga  välismaale ümber asuda, et seal erialast tööd jätkata. Ametlik vastus oli eitav.

 

Selle asemel arreteeriti Jüri Kukk Tartus 13. märtsil 1980 otse tänavalt  ning heideti “riikliku kurjategijana” Patarei vanglasse Tallinnas.


Nn süüdistusmaterjalid Jüri Kuke vastu valmistas “eriti tähtsate asjade vanemuurija” Erich Vallimäe (s. 1950), kes alates 1991. aastast taasiseseisvunud Eesti Vabariigis peab pensionäripõlve Pärnumaal.

 

Eesti NSVs valitsenud justiitsterrori tõttu alustas Jüri Kukk Patarei vanglas suvel 1980 protestiks näljastreiki.

 

Sellest hoolimata korraldati Tallinnas jaanuaris 1981 Jüri Kuke ja Mart Nikluse üle kohtulavastus, mida mõlemad kohtualused peaaegu täielikult boikoteerisid.

 

Rikkudes isegi tolleaegseid seadusi saadeti Jüri Kukk eluohtlikus seisundis jaanuaris 1981 karistust kandma Venemaale, kus ta Vologda kinnipidamisasutuses sama aasta 27. märtsil suri.


Eestis rehabiliteeriti Jüri Kukk 1988. aastal “süü tõendamatuse” tõttu postuumselt ja täielikult.

 

Aasta hiljem toodi tema põrm võõrsilt kodumaale, kus see sängitati mulda Kursi kalmistul.

 

Südamliku järelhüüdega esines Tartu Ülikooli rektor Jüri Kärner (1940-2010). Auvalves seisid lähimineviku kommunismivangid.


Tartu Ülikooli endisesse keemiahoonesse peahoone kõrval, kus Jüri Kukk oli õppinud ja töötanud, seati 2001. aastal üles mälestustahvel.

 

Selle avas rektoraadi esindaja Volli Kalm (1953-2017). Alates 1997. aastast on Tartu Ülikoolis korraldatud Jüri Kuke mälestuskonverentse.

 

Tänavune mälestuskonverents oleks arvult pidanud olema kahekümne viies ja oli ette nähtud märtsi lõpul, kuid eriolukorra tõttu riigis jäi kahjuks ära või lükatakse edasi.


Jüri Kuke elu ja tegevuse kohta on avaldatud artikkel näiteks TEA Entsüklopeedias, kd 11, lk 306. Temast võib lugeda ka Eesti Entsüklopeedias, kd 14, Eesti elulood, lk 191 ja raamatus “Tuhat tartlast läbi aegade”, 2003, lk 192.


Kokkuvõttes tekitavad hämmastust Eesti Vabariigi Riigiprokuratuurist hiljuti pärinevad teated vastusena kodanike avaldustele, mille kohaselt “Prokuratuur desovetiseerimisega ei tegele: pole andmeid, et Nõukogude dissidentide põhiõigusi oleks rikutud”.

 

Või et “Mart Nikluse jt suhtes oleks toime pandud teise astme kuritegu”?

 

Aga kes siis ometi peaks valusa probleemiga tegelema?

 

Veel üks küsimus – kas siis Jüri Kuke ja tema kaaskohtualuse täielik rehabiliteerimine “rangelt seadusele vastavatest” kriminaalsüüdistustest eelmise sajandi lõpul Eesti Vabariigi õiguskaitseorganite poolt oli ikkagi seadusekuulekas?

 

Või koguni rahvusvaheliselt aktsepteeritud inimõiguste ja kodanikuõiguste vastane?


Mälestus poliitvangistuses hukkunud teadlasest Jüri Kukest on rahvuslikult mõtlevate inimestele  jääv.


Rein Vanja,

Akadeemiline Mälestuskeskus HEREDITAS,

kontakt: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. ,

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo