Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Oskar Luts 125 / “Kevade” 100

 

Uskumatu, et Luts oli kõigest 25-aastane noormees, kui ilmus jutustuse "Kevade: pildikesi koolipõlvest" esimene väljaanne kahes osas aastatel 1912 ja 1913.  Eerik Teder on "Eesti Elu" veergudel kirjutanud teose 90-aastaseks saamise puhul: "Kui 5. novembril 1912 jõudis konnakapsa õite ja lehtedega kaunistatud "Kevade" Tartus Postimehe raamatupoe aknale, oli see Lutsu elus üks õnnelikumaid päevi. Ta patseeris kümneid kordi kaupluse aknast mööda, pilk oma esikteosel ja tal tekkis tunne, et Oskar, sinust võib asja saada. Esimesed arvustused (A. Jürgenstein ja noor A.H. Tammsaare) olid tagasihoidlikud. Kuid lugejate hulgas oli neid, kellele raamat meeldis ja seda hakati üha rohkem ostma.  "Kevade" püstitas omamoodi rekordi — jõululaupäeval 1912 osteti seda ainuüksi Postimehe raamatupoest pisut rohkem kui 200 ek-semplari (peaaegu 1/10 2100-sest tiraazhist), mis oli tolle aja kohta enneolematu läbimüük. Sellele aitas kaasa ka kirjaniku noorem vend Theodor, kes oli siis samas kaupluses müüja õpilane ja oskas ostjaid veenda, et „Kevade“ on tõesti huvitav ja hea raamat. "Kevade" II osa (1913) ning enamik Lutsu hilisemaid töid ilmus juba Noor-Eesti Kirjastuse juures. Eesti Kirjanduse Seltsi auhindamiskomisjon määras 1912. aastal Lutsule "Kevade" eest 50 rubla ergutusauhinnaks, mis oli esimeseks suuremaks tunnustuseks.” Kirjanikule pühendatud postmargi ja esimese päeva ümbriku puhul tutvustab Eesti Post: "Oskar Luts (1887-1953) oli Eesti kirjanduse suurkuju. Oma vanaisa kaasabil omandatud hea kuulamisoskus ja mälu aitasid teda nii Palamuse kihelkonnakoolis käies kui ka hiljem kirjaniku ametis. Vaid 25-aastaselt Oskarilt, kes enne kirjutanud vaid mõned luuletused, ilmus "Kevade", mis tegi ta kiiresti tuntuks ning populaarseks. Autori enda koolimälestuste põhjal avaldatud jutustus kirjeldab läbi huumori ja südamlikkuse elu Eesti maakoolis 19. sajandi lõpul. Teos, mida kriitikud isegi pisut halvustasid, on läbi mitmete kordustrükkide, teatrilavastuste ning filmi kaudu saanud armsaks mitmele põlvkonnale. Raamat on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 võõrkeelde. Lutsu endisesse kooli on tänaseks rajatud muuseum, mis tutvustabki hariduse ning Palamuse ajalugu läbi "Kevade"." Jutustuse põhjal valmis 1970. aastal Arvo Kruusemendi tuntud mängufilm, samuti on teose instseneeringuid korduvalt lavastatud Eesti teatrites.  Vast on paljudele uudiseks, et 1981. a. lavastas Mikk Mikiver Läti Noorsooteatris "Kevade", (läti keeles Pavasaris), millest sai paljude aastate menutükk – etendust mängiti 350 korda! Juba 1959. a. esietendus "Kevade" Soomes Turu Linnateatris.  Selle aasta 9. jaanuari Postimehe arvamusloos "Teele lugu on naise kirjutamata lugu", kirjutas kirjandusteadlane Eve Annuk: "Oskar Lutsu loomingul on eesti kultuuris vaieldamatult oluline koht. Lutsu Tootsi-lugude sarja ("Kevade" I–II, 1912–1913, "Suvi" I–II, 1918–1919, "Tootsi pulm" 1921, "Äripäev" 1924, "Sügise" 1938) võib pidada eesti kirjanduse tüvitekstideks, aga neil on ka laiem tähendus kui rahvuslikku identiteeti loovatel tekstidel, mis põlistavad selle identiteedi kui olemuselt talupoegliku." Friedebert Tuglas, 1919: "Lutsu suurt andi jumala armust osutab ta erandlik rahvakeel. Lutsu keeles pole midagi kunstlikku ega stiliseerimiseks tehtut. Ta ütleb just nii, nagu mõtleb."  Karl August Hindrey, 1937: "Sa oleksid võinud rohkem kirjutada oma odratontidest, nukitsameestest ja tuulte ning kellahelinate linnast. /… / Või arvad Sa, et ma ei tunnusta Sinu südamlikkust, mis käib kogu Sinu toodangust läbi, mis teda toidab kaanest kaaneni ja on nõnda inimlikult soe ja sellepärast peamisem väärtus omaette? Mõistan, mõistan väga ja hindan seda rohkem, et ma teda niisugusel määral mitte kellegi juures ei kohta."  Hando Runnel, 1986: "Ja nõnda on Luts saavutanud oma loomingu õilsamas osas kunstniku ülima piiri, saavutanud müüdilist, avastanud igavest. Saavutada oma vähenõudliku jutuvestmisega midagi nii suurt ja saavutamatut ongi Lutsu–kirjaniku paradoks. /… / Lutsu pärast ei pea me muret tundma, ta on tabanud ülimat, mida kunstnik igatseda oskab." Mati Unt, 1987: "Igal rahval on oma salajased kirjanikud, kes tema omapära erilise intiimse autentsusega tabavad. Nad on niivõrd rahvuslikud, et neis puudub vähimgi kaubaväärtus. Mis siis, et maailmaturul kästakse olla etnograafilised. See käib tegelikult ikkagi vaid kitši ja võltseksootika kohta. /…/ Luts libiseb käest nagu libe kala ikka. Ta asubki kuskil põhjas pimeduses ja peidus. Las ta siis olla."     Koostas Riina Kindlam,  Tallinn  

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo