Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

24. novembril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu.  Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele. Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud. Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine. Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu lausus: "Pühad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hooli-mist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost, mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ma aastatuhande vahetusel hakkasin ristipuude kui ainulaadse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilitamise eest avalikkuses kõnelema, ütles mulle üks kodukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat... Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõned ristimetsatukad ja ristipuud on nüüdseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siiski suhteliselt hästi." Marju Kõivupuu rõhutas, et tal on olnud ristipuude eest kõnelemisel väga palju toetaijaid ja kaasamõtlejaid. Nagu varasematel aastatel nii ka tänavu köideti Hiie sõbrale ümber tema jaoks punutud rahvariidevöö ning talle anti kirves. Maavalla koja vanem Ahto Kaasik lausus tunnustamissündmusel, et Hiie sõbrale antav kirves on väärikas töö-, sõja- ja taiariist, mis kehastab üldinimlikke väärtusi. "Nagu sõna nii ka terariista vägi võib teha vääritu inimese käes halba ning hea inimese käes häid tegusid. Inimesena ei ole meie väärtuse mõõdupuuks tarkus, tõekspidamised, jõud, osavus, ametikoht, vara ega sidemed, vaid see, mida me nende abil teeme. Kirvega võib nii luua kui hävitada, nii rünnata kui kaitsta. Seetõttu kehastab Hiie sõbrale antav kirves inimeste valikuvabadust ja vastutust. Põlisrahva kogukonna antud kirves tähendab aga ka usaldust ja austust selle inimese suhtes." Hiiesõpru tervitama tulnud Riigikogu keskkonnakomisjoni ja looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Tõnis Lukas kutsus üles hoidma Eesti eluruumi ja ütles, et ka Riigikogus on inimesi, kelle jaoks pühad paigad on pühad. "Meil on palju ruumi, vett, puid ja maad, kuid pikemas vaates ma näen, et meilgi läheb kitsaks, sest maailmas tervikuna läheb kitsaks. Oma maad ja kultuuri peame me hoidma, sest kaotada saame neid vaid korra. Seepärast hoidkem oma eluruumi – ärgem müügem seda maha! Oma maa ja ka pühade paikade hinge saavad tunda vaid pühendunud ja kohalikud ini-mesed – kaugelt tulnud seda hingeväge edasi kanda ei oska ja ei tahagi", ütles Tõnis Lukas. Hiie sõbrale esitas tervituslaulu Õie Sarv, kes seto leelole kohaselt lõi laulusõnu käigult juurde. Saalisviibijad tõusid laulu ajal austuse märgiks püsti. Marju Kõivupuu on ristipuude teemat käsitlenud raamatutes "Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel" 2002 ning "Hinged puhkavad puudes 2009. 2011. aastal ilmus Marju Kõivupuu sulest raamat "101 Eesti pühapaika". 2006. aastal kaardistas Marju Kõivupuu koos Eestimaa Rohelise Liikumisega ristipuud ning avaldas internetis selle põhjal esialgse kaardi: http://www.roheline.ee/ristipuud/ 2011. aastal pälvis Marju Kõivupuu ristipuude kaitsmise eest Maavalla koja tänukirja.   Hiie sõbra aunime võib anda inimesele, ühendusele või asutusele, kelle sihikindla tegevuse tõttu on ajalooline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Hiie sõbra aunime saaja valib esitatud isikute hulgast välja Maavalla koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA moodustatud valimiskogu. Hiie sõbra aunimetus anti tänavu välja viiendat korda. 10221. (2008) aasta Hiie sõber Martin Kivisoo algatas ja toetas igati Muhumaa pühapaikade uurimist ning kostis kodusaare pühapaikade eest. 10221. (2008) aasta Noor Hiie sõber Minni Saapar kaardistas põhikooli õpilasena ja innustatuna Metsatöllu kontsertil kõlanud üleskutsest Saaremaa Pihtla valla pühapaigad. 10222. (2009) aasta Hiie sõbra aunime sai perekond – Lembi Välli, Arvi Sepp ja Toivo Sepp – kes oli kümmekond aastat kaitsnud Paluküla Hiiemäge arutu hävitustöö eest. 10223. (2010) aasta Hiie sõber Mari-Ann Remmel kaitses lagedaksraiumise eest oma koduhiit – Lehmja hiietammikut. 10224. (2011) aasta Hiie sõber Jaanus Hiis peatas mullu oma kodukohas asuva Maardu Hiiemetsa lageraide. Maavalla koda jagas tunnustamissündmusel ka tänukirju pühapaikade uurimisele, väärtustamisele ja kaitsmisele kaasa aidanud ettevõtmiste eest. Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma, ansambel Metsatöllu, Eestimaa Looduse Fondi, Valjala põhikooli õpetaja Ester Vaiksaare ning Setomaa Napi küla rahva teenetega saab tutvuda Maavalla kodulehel http://www.maavald.ee/   Lisateavet: Ahto Kaasik This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. www.maavald.ee  

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo