Eesti rahvaarv on rännet ja negatiivset loomulikku iivet arvestades statistikaameti andmetel vähenenud 1 323 000 elanikuni, kuid järgmisel aastal toimuv uus rahvaloendus võib aga kaasa tuua üllatuse.
Nimelt on võimalik, et eelmise rahvaloenduse ajal jäi osa inimesi üle lugemata, ent nüüd, veidi teistsuguse metoodikaga rahvaloenduse ajal saadakse nad siiski kätte ja arvestatakse rahvaarvu hulka ning seetõttu võibki Eesti rahvaarv praegusega võrreldes kasvada, kirjutas Postimees.
2000. aastal hinnati loendusest kõrvale jäänud rahvastikuosa suurust rahvastikuteadlase Allan Puuri sõnul järelküsitluse meetodil, mis tähendab, et tehakse kordusloendus väi-keses arvus juhuslikult valitud loendusjaoskondades ning kõrvutatakse põhiloenduse tulemustega.
Eestis hõlmas järelküsitlus 50 loendusjaoskonda ja selle kohaselt jäi põhiloendusega hõlmamata hinnanguliselt 1,2 protsenti rahvastikust ehk umbes 16 000 inimest.
Puur oli aga skeptiline – kas üle lugemata jäi ikka ainult 1,2 protsenti elanikest? Tema sõnul on eksperdid oletanud, et tegelikult võis Eestis loendamata jääda kaks kuni viis protsenti elanikest ehk 27 000 – 68 000 inimest.
ERR