Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

20121292 10213571044780387 2869174197956017890 o

Aina rohkem võib Eesti metsades näha sellist troostitut pilti nagu ülaltoodud fotol - lageraie, millega käib koos metsa pinnase raskemasinatega segipööramine ja aluslooduse rüüstamine. Sellisel pinnal ei kasva enam pikka aega midagi ega ole seal ka elupaika väikeloomadele. Foto on pärit facebooki grupist Eesti Metsa Abiks, kuhu murelikud inimesed postitavad fotosid laastatud loodusest.

 

Sel nädalal arutatakse Brüsselis Eesti eesistujana välja käidud kliimapoliitika maakasutuse ja metsanduse süsinikuheite arvestusreegleid, mis võimaldaks Eestil kui ka mitmetel teistel riikidel lähikümnenditel senisest rohkem metsa raiuda ning vähendaks Euroopa võimekust kliimamuutustega võitlemisel. Eestimaa Looduse Fond (ELF) ühes teiste Euroopa keskkonnaühenduste ja teadlastega leiab, et kavandatavad arvestusreeglid on nii kliima- kui ka metsavaenulikud.

 

Metsadel on kliima reguleerijana täita eriline roll - nad on korraga nii süsiniku talletajad kui ka sidujad. Samuti on suur mõju süsinikuringele ka raietel. Seepärast on kliimapoliitika detailsemal kujundamisel väga oluline, et rakendataks korrektseid ja õiglasi arvutusmeetodeid.

 

Eesti eestvedamisel koostatud eelnõu kavand (tuntud kui LULUCF) lubaks metsarikastel riikidel lähikümnenditel oluliselt raieid suurendades mööda hiilida tegelike emissioonide arvestusest.

 

“Metsarikastele riikidele suuremat raiumist lubav erand teeks karuteene kliimale ja metsaelustikule korraga. On tähtis, et metsade majandamisel eesmärgiga vähendada üha kasvavat süsihappegaasi kontsentratsiooni atmosfääris, oleks rehkendus täpne ja aus,” selgitab ELFi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.

 

“Paraku on Eesti asunud eesistujana aktiivselt toetama arvestusmeetodeid, mis võimaldavad tegelikke emissioone peita ning jätavad väära mulje, nagu võiks ulja raiega kliimamuutuste vastu võidelda. Kõige paremini aitab kliimamuutustele vastu seista raiemahtude hoidmine alla 9 mln tm aastas ja püsimetsandus, mis ei viiks alla metsade keskmist vanust, ei halvendaks nende elurikkust ja aitaks säilitada stabiilsed raiemahud pikemaajaliselt. Vanade metsade raiumine mädanemisest päästmise sildi all on silmakirjalik.”

 

Muret kiiva kiskuva arvestusmeetodi üle jagavad paljud valitsusvälised organisatsioonid ja teadlased üle maailma. Euroopa metsanduspoliitika valvekoera rolli täitva ühenduse Fern esindaja Hanna Aho räägib: “Eestil on hetkel suur võim edasise metsade kasutamist puudutava kliimapoliitika määramisel – just praegu on EL Nõukogus lõpusirgel läbirääkimised maakasutuse mõju arvestusreeglite osas. Teadlased on hoiatanud, et tegeliku Euroopa kliimaeesmärkide saavutamise saatuse otsustab just see, kas antud kokkuleppega lastakse ausad reeglid veega alla.”

 

Aho sõnutsi on see aga paraku just juhtumas rahvusvaheliste keskkonnaühenduste tugeva kriitika alla langenud Eesti seisukoha tõttu. “Eesti on koostanud eelnõu kavandi, mille järgi saaks riigid kliimamuutustega võitlemisel plusspunkte ka raiet intensiivistades.”

 

LULUCF arvestusreeglid kujutavad endast detailirohket põhimõtete kogu, mille alusel peavad riigid arvestust maakasutusest, selle muutustest ja metsandusest lähtuvate kasvuhoonegaaside üle.

 

Atmosfääri satub märkimisväärne hulk süsihappegaasi kõikvõimalike maakasutuslike tegevuste kaudu, nt soode kuivendamine, metsaraie ja põllumajanduslikud praktikad. Pariisi leppe sõlmimisel jõudsid erinevad riigid põhimõttelisele üksmeelele emissioonide üle arvestuse pidamises ja nende vähendamise püüdlustes. Ent detailsemaks minnes on välja joonistumas osapoolte tegelik huvi tõeliselt  liimamuutuste pidurdamisele pühendumisel. Eriti ilmne on see metsa puhul, kus lähiaastatel raieid suurendada soovivad riigid on aktiivselt otsimas viise tõesest arvutusmetoodikast irdumiseks.

 

Euroopa riikide töögrupid kohtuvad käesoleval nädalal Brüsselis tõenäoliselt viimast korda, et jõuda pikalt veninud eksperttaseme kokkuleppele EL kliimapoliitika maakasutuse ja metsanduse süsinikuheite arvestusmetoodika osas.

Eestimaa Looduse Fond saatis 17. juulil keskkonnaministeeriumile kirja, milles soovitab kliimavaenulikust arvutusmetoodikas loobuda ning julgustab asjaosalisi seisma ausa ja tegelikke süsinikuvoogusid arvestava metoodika eest.

 

Lisaks:

 

Maakasutuse emissioone uurivate teadlaste avaldus:

http://www.euractiv.com/section/climate-environ-ment/opinion/forest-accounting-rules-put-eus-climatecredibility-at-risk/

 

Valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide hinnang riikidele LULUCFi asjus:

http://lulucf.inscope.am/

 

Lisainfo: Siim Kuresoo

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees

E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 

Hanna Aho

Fern, Forests and climate campaigner

E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 

http://www.fern.org/

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo