Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Viidingu ja Raudkatsi nurgal

Ka Eestis oli vahepeal talve. Siis paistsid Euroopa kultuuripärandiaastat kuulutavad erksates toonides plakatid eriti hästi lume taustal silma. Nagu siinsel nurgal, kus luuletaja Juhan Viiding kohtub rahvatantsupedagoogi ja Tuljaku autori Anna Raudkatsiga. Kolmas isik on neil veel selja taga – vürst ja väejuht Barclay de Tolly. Ei ole vaja kaugele sõita, kui juba tulevad ette sama lakooniliselt esitatud lastekirjanik Ilon Wikland, ansambel Trad.Attacki liikmed ja isegi metsmaasikad rohukõrrel. Kõik on Eesti kultuuripärandi kandjad ja teatavad: "Tulevikul on ajalugu". Foto: Riina Kindlam

 

Eesti Vabariigil on kätte jõudnud 100. juubeliaasta, aga lisaks on 2018 ka laiemalt tähistatav Euroopa kultuuripärandiaasta (European Year of Cultural Heritage). Sellele juhatavad hetkel tähelepanu kireva ja lihtsa selge kujundusega plakatid, mis panevad pärandile mõtlema. On märgiliste inimeste nägusid (nii ajaloolisi kui hetkel tegutsevate) ja esemeid, nt Lutheri vabriku tool, rehielamu, sangaga kaasaskantav kassettimängija tekstiga "Räägi oma mõtted ise linti" ja metsmaasikas rohukõrrel sõnumiga "Ajalugu saab olla ka isiklik".

 

Rõhumine paljudele nägudele tekitab mängulisust à la "kellega on tegu?" Mõned on koheselt äratuntavad ning teised panevad kahtlema. Arvasin, et ühel plakatil on äsja Metsaülikooli näituse avamisel Tartus käinud Anu Lamp, kuid lähemal uurimisel selgus, et tegu on hoopis nelja üldtantsupeo aujuhi Anna Raudkatsiga. Kas teie suudaksite silmapilkselt (ja une pealt!) eristada, kes on kes, kui laotakse ette habemikunäod Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Jaan Tõnisson, Rootsi kuningas Gustav Adolf ja Jaan Poska?

 

Sõna PÄRAND (heritage), ehk see, mida järgmistele põlvedele pärandatakse, seostub viimasel ajal tihti selle kaitsja UNESCO-ga. United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation'i maailmapärandi nimistu (World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mida peetakse kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulisteks. Vaimne kultuuripärand (intangable culture) on selline, mida ei anna hästi vitriini pista. Eesti puhul on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas Kihnu kultuuriruum, Seto leelo, Võromaa suitsusaun ja kõigi kolme Balti riigi laulu- ja tantsupeo traditsioon.

 

Rahvakultuuri Keskus soovib teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ühise sissekande Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse teemal „Süldi keetmine ja söömine Eestis“. Sestap kogutakse laiapõhjalist informatsiooni süldi valmistamisest, söömisest, säilitamisest ning valmistamise traditsioonidest üle Eesti, sh paikkondlikest ja perekondlikest eripäradest. Ettevõtmine on olemas ka EV100 kingituste nimekirjas: sült peolauale ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse!

Pärandeid on erinevaid, nt. vaimne, ajaline ja digitaalne. Need on kõik lahti seletatud Euroopa Kultuuripärandiaasta värskel võrgulehel (www.parandiaasta.ee). Ka üle-Euroopalise programmiga tasub tutvuda aadressil www.europa.eu/cultural-heritage/ ning kindlasti tuleb silma peal hoida Eesti Vabariik 100 kodulehel (www.ev100.ee). Facebookis on vastavad teemalehed @kultuuriparandiaasta, @EestiVabariik100 ja @Estonia100.

 

Vikerraadio on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja valinud sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte, sada päeva järjest. Need on üleval ka ERRi kultuuriportaalis (kultuur.err.ee). 20. jaanuari Eesti mõtteks oli Gustav Suitsu 1905. a. esmakordselt avaldatud "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Oi, kui palju on sel aastal lugeda, kuulata ja vaadata. Olgem taibukad, aga saagem ka teadlikumaks!

 

Riina Kindlam,

Tallinn

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo