Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

20. märtsil avalikustas kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks kodulehel http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku põhjaliku ülevaate looduslike pühapaikade rüüstamisest Eestis, et ühiskonda olukorra tõsidusest teavitada, otselink: https://bit.ly/2DNvrp6

 

Ülevaates kirjeldatakse süstemaatilisi riiklikke menetlusi, mis sellist rüüstamist võimaldavad. 

 

Looduslikud pühapaigad kuulutati Rahvusvahelise Looduskaitseliidu maailmakongressi otsusega 2008. aastal maailma vanimateks looduskaitsealadeks ning need otsustati kaardistada, nende rüüstamine lõpetada, rüvetamine heastada ning kaitsta neid ajaloolisi tavasid järgides. Allkirjastajamaade hulka kuulus ka Eesti. 

 

Samast vaimust kantuna valmis 2015. aastaks looduslike pühapaikade kaitsmise õiguslik raamistu, kuid Eesti Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti vastu seisu tõttu on see siiani rakendamata, hoolimata avalikkuse ülekaalukast huvist. 

 

OÜ Faktum & Ariko viisid 2011., 2012. ja 2014. aastatel läbi avaliku arvamuse uuringud, mille alusel leidis 86% küsitletutest, et riik peab tagama pühapaikade säilimise, ning 74%, et looduslike pühapaikade kaitset peaks rahastama kirikute säilitamisega võrdses mahus, kusjuures seda leidsid ka enamus küsitletud kiriklike usundite järgijaid.

 

LISATEADMISEKS:

*Eestis on kaardistamata 4000 ajaloolist looduslikku pühapaika, millest ca 2000 asuvad metsades.

 

*Muinsus- ja/või looduskaitseseaduse alusel on Eestis mingil määral kaitse all ca 500 looduslikku pühapaika, ca 250 neist asuvad metsamaal ning on metsatööde tõttu ohustatud.

 

*Looduslikud pühapaigad moodustavad metsamaa pindalast kuni 0,59 %.

 

*Igal aastal hävitatakse ja rüvetatakse Eestis metsade majandamise kaudu kuni 600 ha hiisi ja teisi looduslikke pühapaiku.

 

*Pühadest metsadest raiutakse igal aastal kuni 50 000 tm puitu.

 

*RMK osa on selles vastavalt 90 ha ja 25 000 tm.

 

*Puuduliku õigus- ja halduskorralduse ning vähese uurituse tõttu on ohustatud tuhanded metsamaal asuvad looduslikud pühapaigad. 

 

*Pühapaiku vahetult kahjustava metsade majandamise käigus toodetud metsamaterjali aastane maht võib ulatuda kümnete tuhandete tihumeetriteni.

 

*Kuivõrd Eesti seadustes puudub loodusliku pühapaiga mõiste, ei ole need kaitstud terviklike sakraalobjektidena, vaid leiavad kaitset kitsalt arheoloogilise (materiaalse) pärandina, või loodusväärtusena. 

 

ÜRO Peaassamblee algatusel tähistatakse 21. märtsil rahvusvahelist metsapäeva, mille tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks. 

 

Lisainfo:

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks

www.eestimetsaabiks.ee

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo