Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Telefonides kasutatavatest materjalidest 80,02% on taaskasutatavad. Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology andmetel osteti Eestis 2017. a. 402 000 uut mobiiltelefoni, aasta varem oli sama number ligi 404 800, mis tähendab, et uue mobiili soetab keskmiselt iga kolmas eestlane. Telia andmetel vahetab keskmine eestlane telefoni iga kahe-kolme aasta tagant.

 

Seega võib pea igal eestlasel olla kodus sahtlis seismas mõni katkine kasutu mobiiltelefon.

 

Tuues oma vana mobiili loomaaeda, aitad kaitsta loomade looduslikke elupaiku!

 

Elektroonikaseadmetes kasutatakse mitmeid haruldasi muldmetalle. Üheks neist on koltan ehk kolumbiit-tantaliit, millest rafineeritud kuumakindlat metalli tantaali kasutatakse laialdaselt telefonide, sülearvutite jm elektroonika trükiplaatidel stabiilse elektrivoolu kontrolli all hoidmiseks.

 

80% kogu maailmas kaevandatavast koltanist pärineb Kongo Demokraatlikust Vabariigist. Vähemal määral kaevandatakse koltanit Austraalias, Kanadas, Brasiilias, Hiinas, Etioopias ning Mosambiigis. Kaevandamine kahjustab ja hävitab metsa ning seetõttu jääb looduslikke elupaiku metsaelanikele aina vähemaks. 

 

Rikkalikud koltani leiukohad asuvad ka kaitsealadel, näiteks mägigorillade elualal Kahuzi Biega rahvuspargis. Maagi olemasolu toob sinna piirkonda kuritegevuse salajase kaevandamise näol. Hävib mets ning kaevandajate ja sõjaliselt aktiivse piirkonna mässuliste toitmiseks kütitakse gorillasid: nende populatsioon rahvuspargis on vähenenud juba pea poole võrra 258 isendilt 130 isendini.

 

Ohus on ka šimpansid ja elevandid. Mitmed koltanit kasutavad ettevõtted on hakanud oma tarnijatelt nõudma, et tooraine ei pärineks Kongost.

 

Tallinna Loomaaia kogumiskastist viiakse telefonid jäätmekäitleja juurde, kus need lammutatakse erinevateks osadeks. Peale lammutamist jääb järgi keskmiselt 6 fraktsiooni, sellest 30% on laminaat klaas, ülejäänud plast, aku, alumiinium, trükkplaat ja materjalid, mida ei saa taaskasutada. Akud lähevad edasisele ümbertöötlemisele, kus neist eraldatakse erinevad metallid (liitium-ioon, liitium, nikkel-kaadmium, nikkelmetallhüdriid). Osa plastist läheb materjalina ringlusesse, osa (kumm jm põlevad jäätmed) energiakasutusse. Alumiinium läheb

metallitööstusesse, trükkplaadid purustatakse ja neilt eraldatakse väärismetallid.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo