Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje Kiin 22007. aastal tegi riigikohus otsuse, et Kunda hiiemäele ei tohi ehitada tuulikuid. Kunda hiiemägi on Eestile suure sümboolse tähendusega, sest seal asuvad vanimad inimasustuse jäljed Eestis. Maavalla Koja vanema Ahto Kaasiku andmetel on Eestis umbes 550 hiit, millest on paraku teada vaid väikse osa asukoht. Teadaolevate hiite kaitsmine on mitte ainult maa- ja taarausuliste asi, vaid kogu eesti kultuuri asi.


Niisama suure sümboolse tähendusega on Eestile meie metsad, niidud ja paekaldad. Oleme metsa- ja mererahvas, korilased ja puuarmastajad. „Eestis pole kunagi olnud metsa nii palju kui on praegu, aga maailmas pole kunagi olnud nii vähe metsa kui praegu. See, mis on Eesti metsade häda, võib öelda, et tänu sellisele malelauaruudustikule on need sellises infarktieelses seisundis, see tähendab, et elusooned on läbi lõigatud.

Sirje Kiin 2Me oleme alati olemas olnud. Oleme olnud olemas Läänemere-äärses maailmas nii kaua, et ükski arheoloog ega ajaloolane, geneetik või rahvastikuteadlane ei oska öelda päris täpselt, kui kaua. Kui mina koolis käisin, siis õppisime, et viis tuhat aastat.

 

Nüüd kirjutatakse uuematele arheoloogilistele leidudele tuginedes, et meie esivanemad on Eestimaal elanud vähemalt kümme või üksteist tuhat aastat. Nii pikki juuri pole peaaegu kellelgi, kui ehk, siis põlisameeriklastel. Oleme Euroopa põlisrahvas, väga vana rahvas, kes usub koos luuletaja Hando Runneliga, et meie paremad päevad olla veel ees.


Eesti nime üheks etümoloogiliseks allikaks on peetud germaani sõnatüve ost- (öst-, est), mis tähendab ida ehk idapoolset rahvast. Heal maal on ajaloo jooksul olnud väga palju nimesid: Estonia, Esthonia, Estonie, Estlandia, Esten, Aistland, Eistland, Ehstland, Hestia, Estia, Esto, Estones, Astalānda, Estimah, Esthi Mah, Eestimaa ja Päris-Eesti, viimasel ajal ka Suur-Eesti ja Väike-Eesti või Kodu-Eesti, pidades suurema Eesti all silmas üleilmset, globaalset eestlust.

 

Ise me end idamaaks ei pea, pigem vahemaaks Lääne ja Ida kultuuride vahel, olles küll mõlemast mõrkjalt ja tõrksalt mõjutatud, kuid ometi omakultuuri sitkelt välja arendanud.

Sirje Kiin 220. jaanuaril astub USAs ametisse uus president, kelle võitu ei söandanud prognoosida ükski analüütik ega küsitlus, välja arvatud tuntud liberaalist “pahailmalind” Michael Moore. Kandidaat ise ega tema meeskond ei uskunud samuti oma võitu ning oli väga üllatunud, kui hakkas aru saama, kui palju ja veel missugust tööd presidendiamet tegelikult tähendab.

 

Trumpil on erakordselt väike toetus juba enne ametisse astumist – ainult 40% (17. jaanuari CNN/ORC küsitluse andmeil). See on 44% väiksem toetus kui oli lahkuval president Obamal ametisse asudes. Sisuliselt on tegemist vähemuse presidendiga, kelle vastu on üsna aktiivselt ca 45% ameeriklastest. Trumpi ametisse pühitsemise päev läheb ilmselt USA ajalukku võimsate protestimarsside arvuga nii Washingtonis kui kümnetes linnades üle riigi.


Trump ei võitnud tegelikult valimisi, kui arvestada saadud häälte arvu – valijate enamuse hääled võitis Hillary Clinton ligi kolme miljoni häälega. Trumpile läks presidenditool aegunud valimissüsteemi tõttu, mis annab väiksematele osariikidele proportsionaalselt suurema osakaalu. See on süsteem, mida USAs on tahetud muuta juba pikemat aega ja mis tõenäoliselt lähebki tulevikus muutmisele, aga seekord on nagu on.

Sirje Kiin 2Uue aasta saabumisel mõtleme ikka rohkem kui argipäeviti tulevikust, nii  lähedaste kui oma rahva ja maailma tulevikust, aga ka isiklikest tulevikuplaanidest. Tulevikumõtted ei peaks aga piirduma ainult unistuste ja soovmõtlemisega, vaid võiksid toetuda tegelikus, juba toimivas ja toimuvas elus peituvatele võimalustele, mida me pole osanud veel ära kasutada või märgata.


„Eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik“ – niisuguse paljulubava ja pretensioonika pealkirjaga ilmus aastalõpu Postimehes kolme teadlase pikem essee, mis tugineb 2017. aasta kevadel ilmuvale Eesti inimarengu aruandele. Selle autoriteks on Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ning Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Kristina Kallas.


Autorite põhisõnumid kõlavad positiivselt. Eesti heaolu on sedavõrd kasvanud, et Eestist on saamas sisseränderiik: 2015 registreeriti Eestisse saabujaid rohkem kui siit lahkujaid. 6000 inimest otsustas 2015. a.  luua kodu Eestis.  Ligi pooled sisserändajaist on  Eestisse naasjad. Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on Eestis välismaal töötamise kogemusega inimeste osakaal üks suurimaid Euroopas. Viiendik saabujaist on mujalt Euroopa Liidust ja kolmandik nn kolmandatest riikidest väljastpoolt  Euroopa Liitu, peamiselt Venemaalt ja Ukrainast.

Sirje Kiin 2Kui uus president Kersti Kaljulaid valiti ametisse, keeldus ta luterliku kiriku jumalateenistusest oma ametisse nimetamise päeval, ehkki see oli olnud eelmise kolme presidendi puhul nö riiklikuks tänujumalateenistuse tavaks. Tava algatas president Lennart Meri, kes soovis, et jumalateenistus toimuks Tallinna Toomkirikus kui Eestimaa peakirikus. President Kersti Kaljulaid põhjendas tänupalvest loobumist sotsiaalmeedias järgmiselt: „Ma austan inimeste usuvabadust.

 

Ma pean lugu tööst, mida kogudused teevad ühiskonna nõrgemate abistamiseks. Ja ma austan inimeste soovi ja traditsiooni kaasata kirikut oma igapäevastesse tegemistesse. Kui mind kutsutakse kirikusse pulma või matusele, sest korraldajad on nii soovinud, siis loomulikult ma lähen. Kui Tori Püha Jüri kirikus mälestatakse veteranipäeval Eesti eest langenud sõjamehi, siis ma lähen sinna. Kuid riiklike tähtpäevade, samuti kiriklike pühade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus kirikuskäik pole olnud minu jaoks varem nende tähtpäevade osa.

 

Mul ei ole midagi ühegi Eestis tegutseva kiriku vastu, minu lähedaste hulgas leidub ka näiteks Jaani koguduse liikmeid. See on nende inimeste vaba valik ja see ei ole kunagi tekitanud meie peres mingeid pingeid ega vaidlusi. Nii me austamegi ka pereringis üksteise vabadust uskuda seda, mis on igaühele oluline. Me otsime tröösti sealt, kust me seda leiame. Kes kirikust, kes mere äärest, kes metsast. See on igaühe vabadus. Ja seda pean ma kõige olulisemaks.“

Sirje Kiin 2Maailm on ärevuses paremäärmuslike liikumiste kasvava populaarsuse pärast mitmel kontinendil, mis on mõjutanud ja mõjutamas pea kõiki tänavusi valimisi nii USAs kui Euroopas. Kuidas on võimalik, et isegi väga pika demokraatiatraditsiooniga riigid ning rahvad, kes on töötanud kolmveerand sajandit rahvusvahelise koostöö ning rahu nimel, valivad nüüd justkui ootamatult võimule autoritaarsete kalduvustega sõjakaid populiste, imestavad analüütikud.


Kolm saksa majandusteadlast (Manuel Funke, Moritz Schularick ja Christoph Trebesch) on aga jõudnud oma viimases olulises uurimuses „Minnes äärmustesse: finantskriiside järgsed poliitikad, 1870-2014“ järeldusele, et see nähtus (äärmusliku populismi tõus) on seotud teatud kindlate ühiskondlikmajanduslike seaduspärasustega (Going to extremes: Politics after financial crises, 1870–2014). Tagantjärele targana võiks öelda, et seda kõike teades võinuksime ehk tänaseid sündmusi paremini ette näha või isegi ära hoida või vähemasti pehmendada nende mõju.


Uurimus, mis põhineb 20 riigis toimunud 800 valimistel 140-aastase perioodi jooksul, osutab, et kogu majandussüsteemi haaravad rahanduskriisid (nagu oli seda 2007-2008 finantskriis) toovad tavaliselt kaasa rea kindlaid tagajärgi.

kart ulmanTänupühad on õnnelikult möödas. Taas oleme endile meelde tuletanud, et nn pehmed väärtused – kodu, perekond, sõbrad – on meile kõige olulisemad siin elus. Nii on.

 

Kui kuulata vanade inimeste mõtisklusi, siis keegi neist ei kahetse elu lõpul seda, et küll sai ikka liiga vähe tööd tehtud või et oleksin ma ikka pikemaid päevi oma kontoris istunud. Ikka kahetsetakse katkenud sõprussidemeid ja liiga vähest aega, mis hingele kallite inimeste või lähikondsetega sai veedetud. Tehkem siis ometi sellest järeldused ja pangem kasvõi uue aasta soovidesse kirja, et oleksime rohkem üksteise jaoks olemas.


Tänupüha on üdini ameerikalik püha, mida püüavad tähistada ka USA piiridest väljaspool elavad ameeriklased. Näiteks Eestis.

 

Ja siin tekib kohe küsimus kalkuni kättesaadavusest. Eestis ei ole kalkun traditsiooniline lind, pühadekski on pigem hane küpsetatud kui kalkunit. Ja siiski leiab kalkunit nii suurte poekettide sügavkülmalettidest kui tellimise teel eesti taludest.

 

Sõitis ka meie pere eelmise aasta kalkun cargobussiga Lõuna-Eestist Tallinnasse. (Cargobuss on selline teenus, kus saatja paneb paki liinibussi peale ja saaja läheb bussijaama pakile järele. Väga mugav ja kiire.) Sel aastal küpsetasime poest ostetud Prantsusmaal kasvanud kalkunit.


Ja kuigi Tänupüha pühana on veel Eestis suht tundmatu, on kaupmehed varmad üle võtma Ameerika kaupmeeste unistust – Musta reedet, aasta suurimat ostupäeva.

Sirje Kiin 2Nii Brexitis kui Trumpi liberaalsetel tõdedel-tabudel trampivas võidus, aga ka Eesti pikaaegse liberaalse reformivalitsuse ootamatus kukkumises on nähtud laiemat liberalismi kriisi. On viidatud ühe ajastu lõpule, ahastatud kogu liberaalse demokraatia väärtusmaailma hävingu üle. Siin, USAs elavad mõned valimistulemustes pettunud paadunud liberaalid lausa apokalüpsise ehk maailmalõpu ootuses ja hirmus.

 

Näiteks New York Times`i kolumnist Robert Cohen kirjutas: „Näen suure tõenäosusega katastroofi võimalust juba tema esimesel presidendiaastal. Trump võitis mängu. Aga nüüd võib tema mäng läbi olla. Või siis langeb maailm leekides kokku.“ (Mees, kellest ei saa presidenti. 18. nov. 2016).


Eerik-Niiles Kross kirjutas samuti, et vana maailmakord ongi juba lõppenud, aga ta näeb vähemasti kehtinud reeglite õhkulaskmises uusi võimalusi: „Aegade muutumine ei ole kunagi tähendanud maailma lõppu, nagu iga kord kiputakse kuulutama. Aegade muutumine on nagu iga kriis: tekitab tohutult riske, aga avab tohutult võimalusi.“ (Postimees, 21. nov. 2016).

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo