Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Jüri Estam

 

Möödunud pühapäeval suri Rootsis 85-aastaselt kirjanik Per Olov Enquist. Kuid miks peaks see meile korda minema? Aga kuna kõnesolev kirjamees oli esimesi ja suhteliselt väheseid, kes praotas kaant ühelt küllaltki inetult, teiste asjade hulgas Balti riikide ajalugu puudutavalt loolt, millest paljud tänapäeva noored inimesed pole arvatavasti kuulnudki.

Ükskõik kui jubedaid uudiseid tuleb maailma koroonarindelt, siis enamik eestlasi ei taha sellest enam midagi kuulda. Televiisor keeratakse kinni, raadio sunnitakse vakatama ja isegi sotsiaalmeedias otsitakse gruppe, kust lugeda põnevat aiapidamise või heade raamatute kohta. Inimesed on elavast suhtluskeelust ja paikseks sundimisest tüdinud.


Huvitaval kombel seondub praegu, esimeste koroonapiirangute leevendamise aeg, ühe vana pühaga – jüripäevaga, 23. aprillil.

Jüri Estam

 

On ka teisi teemasid peale koroonaviiruse. 21. aprillil möödub 30 aastat mõrvatud pastor Harald Meri ja tema koduabilise Valve Kleini viimsele teele saatmisest Türi kirikus. Leinajaid kogunes toonasele matusetalitusele palju. Kuid miks seda juhtumit uuesti meenutada? Ise küsin ja ise vastan: oleks kahju ja koguni vale lasta mälestusel Merist unarusse vajuda.

Hasso Krull: filosoof, tõlkija, luuletaja

 

Eesti maastik on osa pärimusest, osa traditsioonist. Kui see hävib, pole Eesti riigil enam erilist mõtet. Võime küll teha olulisi kulutusi kaitsevõimele, aga mis kasu sellest on, kui varsti enam pole, mida kaitsta? küsib filosoof, tõlkija ja luuletaja Hasso Krull Postimehes.


Rahvusriik on ajalooliselt noor. Euroopas algas rahvusriikide tõus pärast 1848. aastat, mil üle terve kontinendi lehvisid trikoloorid. Täielikku revolutsiooni küll ei toimunud, ent vähehaaval kogusid rahvused jõudu ja sajandivahetuseks oli asi niikaugel, et Euroopas sai puhkeda rahvusriikidevaheline sõda. Tagajärjeks oli kakskümmend miljonit hukkunut, kuid ühtlasi rida uusi rahvusriike – nende hulgas ka Eesti Vabariik.

Jüri Estam

 

“Täiuslik torm” ja must luik nüpeldavad inimkonda praegu valusasti. Kaua see niimoodi kesta võiks? Millal võetakse piirangud maha? Pole mõtet püüda siin ennustada. Küllap aeg annab kuue kuu või kahe-kolme aasta pärast arutust.

Õhtusöögilauas oli mu vanematel tihti komme rääkida Eesti riigi lõpust aastail 1939-1940 ja venelaste-kommunistide tulekust, loomulikult ka saksa okupatsioonist seejärel ning muidugi ka II maailmasõjast ning karmidest aastatest ja elamustest pärast sõda.

Koroonaviiruse tekitatud kaose juttudest on meil vist kõigil juba kõrini. Ajalehed loevad nakatunute numbreid ja võrdlevad riike omavahel (ja mida see võrdlus meile andma peaks?) ning sotsiaalmeedias tuleb tikutulega otsida mõnd “mittekoroona postitust”. Selge, paanika on eskaleerunud lumepallina.

DSC03006

"Estonia" kontserdimaja ees on 7. märtsil Eesti Kongressi saadikuid tervitamas Aare Pällin (paremal), kes 30 aastat tagasi üliõpilasena pühendas end Eesti Kongressi ideede levitamisele. Meest vasakul on miitingutel kõnelemise eel tutvustatud kui “hääl rahva hulgast”. Mõlemad neist on 1987.-1989. aastate sündmustes osalejad.   Foto: Mari-Ann Kelam (Rikken)

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo