Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Pole teada, kas on arvestatud taustaga, eriti Eesti okupeerimisega. Tulemuseks oli massiivne puhastustöö, rahva eestimeelse paremiku likvideerimime, küüditamised ja teised platsi puhastamised, mis valmistasid ette pinda industrialiseerimisega motiveeritud kolonistide sisserännuks. Eestis oli juba olemas arenenud infrastruktuur, maavarad ja sõjaeelne kogemus tööstuse vallas. Ei saa võtta seda formaalselt, tuleb silmas pidada kõiki asjaolusid ja tingimusi.

Nimeliselt võib Eesti Vabariik olla 92-aastane, aga üle poole sellest ajast oli ta pärast okupeerimist ja annekteerimist N. Liidu, vahepeal mõned aastad kui vallutatud territoorium ka Saksamaa valduses. Elas siiski edasi eksiilis, kuna Lääne riigid ei tunnustanud võõrvõimude anastamist.

Tahaksin sellel päeval rõõmu tunda selle üle, et eestlased pole mitte enam ainult mingi etniline mõiste, vaid oma riigiga maailma kaardile kanna kinnitanud rahvas. Ka olla natuke uhke. Aga nagu näen doktorant Tarmo Jüristo artiklist ”Eesti rahvusliku tahte triumf?” (Postimees 09.02.) pean vist häbenema, sest sellega olen paljastanud oma natsliku hoiaku?

Eesti ajalehtede arvamusartiklites juureldakse vahel asjalikult mineviku mõjudest olevikule. Samal päeval (06.02.) oli kaks selleteemalist sõnavõttu. Artiklis tiitliga ”Nõukogude Eestit! Nõukogude Eestit!” (Eesti Ekspress) arvab Jakob Karu, et konservatiivsuse tõusuga süveneb Eestis ENSV-nostalgia. Valdur Raudvassar mõtiskleb teemal ”Kõige taga oli harjumine” (Võrumaa Teataja).
Karu juhib tähelepanu faktile, et kuna pole enam suurt järel inimesi, kes mäletaks eelmise vabariigi aega, läheb see paratamatult vajalik vanavanemate või lihtsalt autoriteetse mäletaja roll nõukaaegsete kätte. Nüüd on see palju poliitilisem ja totaalsem lähenemine, mille kandjaiks pole enam ainult nõukaajal oma parimad aastad veetnud pensionärid; neid võib ju ikka mõista. Oma nõukakogemuse puudumine võib anda sellele maailmapildile kandepinda ka noorte hulgas.

Nii võime banaalselt iseloomustada enda eksistentsi kulgemist. Kõrgemal tasemel inspireerib see filosoofe mitmesugusteks teooriateks, mis ei vähenda probleemide osatähtsust. Annavad ka inspiratsiooni kommenteerijatele. Iga nädal ammendab siinkirjutaja natuke nende varasalvest.
Huvi keskendub Eestiga seotud probleemidele, mis ulatuvad tihti kaugele üle riigipiiride. Katsun võimaluste kohaselt leida seletust, kuigi see kindlasti kõiki – ka mind ennast - ei rahulda.

Praegune olukord rajaneb suurelt osalt eelmise sajandi mõttemaailmale ja sellelt lähtuvale sündmustikule. Üks marksismi tugevuse põhjustest 20. sajandil oli väide selle teaduslikkusest. Seda tunnustati üldiselt lääne ülikoolides, olgugi et marksism sisaldab palju müstilisi ettekujutusi, et maailm areneb ühes kindlas suunas, mille vastu pole võimalik võidelda. Areng oli antud, kapitalismi kriisid viisid maailma vaesustumisele, enne kui lõplik otsustav võitlus lõi aluse sotsialistlikule õnneühiskonnale. Marksistlike ennustuste taustal kutsusid kogu maailma kommunistid üles loobuma lühinägelikust mõtlemisest endale ja selle asemel lükata kõik kõrvale, et üles ehitada tuleviku ühiskonda, mis tuleks meie lastelastele (võib-olla) kasuks. Kauge ja hädavajaliku eesmärgi nimel oldi valmis loobuma kaasaja vabadustest.

Oleme jõudnud 00-aastakümne lõpuni. Algab 3. aastatuhande ja 21. aastasaja teismeline aeg. Tegelikult ei saa maailm sellest kunagi üle, ei saa ka valmis, kasvab, areneb – ja vahetevahel hääbub, et siis jälle tõusta. Selle näiteid on piisavalt viimaste aastatuhandete ajaloost – ja samuti kaudselt palju pikemast ajast enne seda.
Elame oma ajas, piiratud mineviku ja tundmatu tulevikuga, millel on ka piir, aga millega on seotud lootused paremusele. Samas kartus pahemuse eest. Lootus viib edasi, kartus mõjub pidurdavalt. Igaühel on isiklik maailm, mis aga sõltub tugevalt teistest. Palju oleneb sellest, kuidas me suudame kohaneda, mis ju eeldab isiklike soovide piirangut, ka ebameeldivate olude talumist.

Kui asutati Rahvarinne, millega anti rahvale võimalus legaalselt alustada Eesti asja ajamist, ei osanud algul keegi täpseid ajatermineid nimetada, aga selge siht ja lootus oli. Ei jäädud ka ootama, mida juhtorganid ütlevad, vaid tihti mõeldi ja otsustati ise.
Juriidilise järjepidevuse vastu olid peamiselt kehtiva süsteemi esindajad, kes kartsid, et neil ei õnnestu säilitada oma positsiooni ja kõik parasjagu nende valduses või juhtimisel olev vara oma taskusse kantida. Tulemuseks oli, et okupantidega koostööd teinud pääsesid vaid kerge ehmatusega. Eesti taasiseseisvumisest said suurima võidu just nimelt need, kes olid kogu oma elu ja karjääri pühendanud ,,kodanlise niinimetatud Eesti Vabariigi" taastamise vastasele võitlusele.

2009. aastaga on seotud mitu enam-vähem ümmargust tähtpäeva, on olnud üsna palju meenutada ja mälestada. Mõned tähtsamad: möödus 90 aastat Vabadussõjast Võnnu lahinguga, 85 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu katsest, 75 1934. aasta Pätsi ja Laidoneri riigipöördest, 70 1939. aasta baaside lepingust ja 60 1949. aasta suurküüditamisest. Neid on mitmel viisil tähele pandud. Suurimaid laineid on löönud Rahvarinde asutamise 20. aastapäev, mis kergitas üles vanu vastuolusid, taasvabanemise arengu ja tulemuse saavutamise vastakaid hinnanguid.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo