Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

2009. aastaga on seotud mitu enam-vähem ümmargust tähtpäeva, on olnud üsna palju meenutada ja mälestada. Mõned tähtsamad: möödus 90 aastat Vabadussõjast Võnnu lahinguga, 85 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu katsest, 75 1934. aasta Pätsi ja Laidoneri riigipöördest, 70 1939. aasta baaside lepingust ja 60 1949. aasta suurküüditamisest. Neid on mitmel viisil tähele pandud. Suurimaid laineid on löönud Rahvarinde asutamise 20. aastapäev, mis kergitas üles vanu vastuolusid, taasvabanemise arengu ja tulemuse saavutamise vastakaid hinnanguid.

Molodjož Estonii kättemaksuartikkel on olnud peamiseks allikaks Lennart Meri süüdistamisel kaastöös KGB-ga. Neist süüdistustest lähtub Meri väsimatu kriitik Ando Leps, ka Virkko Lepassalu raamatus „Süümepiinadeta“ (2005), milles pühendatakse lisaks suurt tähelepanu Georg Merile, kes oli värvatud agendiks, aga täitis oma ülesandeid nii vastumeelselt, et KGB teda ei usaldanud.

70 aastat tagasi algas Teine maailmasõda, millele oli rajanud tee MRP. Oli verine ja dramaatiline, järgnes 50 aastat külma sõda ja N. Liidu juhitud idabloki lagunemine 1991. aastal.
Eelmistes kommentaarides oli sellest juttu seoses Eestiga. Nüüd vaatlen seda probleemi laiahaardelisemalt. Esiteks ei pea täieliselt paika väide, et vaba maailm võitis sõjaliselt Euroopas. Olulist rolli mängis Punaarmee, kes kandis ülisuuri kaotusi ja käitus jõledalt võidujooksus Berliini poole. Rindel oli punaarmeelastel valik kahe surma vahel - kas vaenlase poolt eest või politrukkidelt tagant. Venemaa on enda arvates ainuvõitja, kuigi N. Liit sõltus väga USA tohutust abist. On ka unustatud, et pärast MRP-sobingut käitusid N. Liit ja Saksamaa ligi kaks aastat kui liitlased, et nad jagasid omavahel Poola ja pidasid ühist võiduparaadi. Jagasid huvipiirkonnad, Balti riigid visati Moskvale söödaks. Nagu USA hiljem N. Liitu nii varustas viimane tookord Saksamaad ja aitas kaasa võidukäigule Prantsusmaal, Stalin õnnitles Pariisi vallutamise puhul.

Vello Helk 12.09.2009 Eelmises artiklis alustatud augustikuu teema pole veel kaugeltki ammendatud Taasiseseisvumise päeva on annekteerinud perestroika toetuseks loodud Rahvarinne, mille maine ja õigusjärgsuse on monopoliseerinud üks või paar erakonda. Pole mingi saladus, et see on paljudele vastukarva Tundub olevat tööjaotus. Vabadussõja kohta on rohkem rahvuslikku üksmeelt Tähistati ka teisi taasvabanemisega seotud üritusi, eriti Balti ketti. Loomulikult meenutati MRP pakti aastapäeva, mille N. Liit 20 aasta eest kuulutas tühiseks, aga nüüd õigustab taas Venemaa.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo