Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Juba pikemat aegat kestavad vaidlused Eesti taasvabanemise üle. Täitub aeg-ajalt 20 aastat otsustavatest sündmustest. Siin ainult mõned faktid. Augustis 1987 asutati MRP-AEG, aprillis 1988 Rahvarinne, augustis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, novembris võttis ENSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni ENSV suveräänsusest, veebruaris 1989 kuulutas ENSV Ülemnõukogu presiidium 24. veeb-ruari iseseisvusepäevaks, MRP 50. aastapäeva tähistasid Balti riikide rahvarinded Balti ketiga, märtsis 1990 toimus Eesti Kongressi I istungjärk.

On küll kätte jõudmas naljapäev – 1.aprill, aga nalja võib teha ja saada ka teistel päevadel. Omapärast nalja tehti isegi vabariigi aastapäeva tähistamisel Vanemuise kontsertsaalis. Kava koostajad tutvustasid ette, et see rääkivat sellest, mis on eesti rahvale hetkel olulisem. Kõik päevalehed kiitsid, ainult Delfi tõi paar päeva hiljem ära ühe blogi, kus seda kritiseeritakse. Kunstnik ja kirjanik Toomas Vint leiab, et aastapäevakontsert Vanemuises oli kui õudusunenägu, mille pärastist ülistamist oli suisa piinlik kuulata.
Temaga ühineb Kaarel Tarand (Sirp 05.03.), pealkirjastades arvustuse ”Agitbrigaad lõunamaiste elukatega”. Laval töllerdasid nimelt ringi kolm vapilõvi, keda kava koostajad esitlesid kui mineviku, oleviku ja tuleviku esindajaid. Olid aga sama värvi, kameeleonid oleksid sobinud paremini.

Pärast Vabadussõda said eestlased liiga lühikest aega omariiklust nautida ja selle kujundamisel otsustavat osa mängida. Eesti ala oli enne seda multikultuurne, kolme kohaliku keelega, neile lisandus isoleeritumalt rootsi keele ala. Esimese iseseisvuse ajal katsuti seda reguleerida autonoomiaseaduse kaudu, kusjuures lähtekohaks oli eesti keelega rahvusriik.
Pikaaegne okupatsioon jättis rahvuslikus koostises sügavad jäljed, eriti idapoolse kolonisatsiooni tõttu, mille tulemusi muutis taasiseseisvumine suhteliselt vähesel määral. Kui sakslased sunniti lahkuma aladelt, mida nad olid koloniseerinud aastasadade eest, ei kehtinud see venelaste kohta, kes olid suunatud Eestisse okupatsiooni ajal.

Erakorraliselt külm talv on taandumas, päike saab üha enam võimu ja kevadine pööripäev on ukse ees. Eestlaste hulgas on poliitilise pööripäeva ootajaid, aga üldiselt paistab, et olukord on natuke stabiliseerunud. Seda on raske muuta tavaliste loosungitega, millest osa rahvast tüdineb. On aga veel ikka inimesi, kes midagi ei tea, aga kellel on see-eest palju arvamust kõige kohta. Selliseid on ka mõnus propaganda- ja populismikompveki abil sundida just sinna minema, kuhu poliitik tahab.
Tiit Kärner on kord öelnud: ”Tõsi see on, et te võite kogu rahvast lollitada osa aega ja osa rahvast kogu aeg, aga te ei saa kogu rahvast lollitada kogu aeg".

Pärast Teist maailmasõda ei avaldanud Taani meedia huvi Balti riikide kurva saatuse vastu. Nagunii oli kontakt nendega katkenud. Pagulaste katsed tähelepanu juhtimiseks ei leidnud erilist vastukaja. Küllap tauniti alateadvuses N. Liidu okupatsiooni, aga kuna seda reaalpoliitiliselt polnud võimalik muuta, püüti enda passiivsuse õigustamiseks leida seletusi ja vabandusi – või lihtsalt vaikida.
Olen varem sellest kirjutanud. Kas siis, kui mulle Eestis veel sõna anti.

Pole teada, kas on arvestatud taustaga, eriti Eesti okupeerimisega. Tulemuseks oli massiivne puhastustöö, rahva eestimeelse paremiku likvideerimime, küüditamised ja teised platsi puhastamised, mis valmistasid ette pinda industrialiseerimisega motiveeritud kolonistide sisserännuks. Eestis oli juba olemas arenenud infrastruktuur, maavarad ja sõjaeelne kogemus tööstuse vallas. Ei saa võtta seda formaalselt, tuleb silmas pidada kõiki asjaolusid ja tingimusi.

Nimeliselt võib Eesti Vabariik olla 92-aastane, aga üle poole sellest ajast oli ta pärast okupeerimist ja annekteerimist N. Liidu, vahepeal mõned aastad kui vallutatud territoorium ka Saksamaa valduses. Elas siiski edasi eksiilis, kuna Lääne riigid ei tunnustanud võõrvõimude anastamist.

Tahaksin sellel päeval rõõmu tunda selle üle, et eestlased pole mitte enam ainult mingi etniline mõiste, vaid oma riigiga maailma kaardile kanna kinnitanud rahvas. Ka olla natuke uhke. Aga nagu näen doktorant Tarmo Jüristo artiklist ”Eesti rahvusliku tahte triumf?” (Postimees 09.02.) pean vist häbenema, sest sellega olen paljastanud oma natsliku hoiaku?

Eesti ajalehtede arvamusartiklites juureldakse vahel asjalikult mineviku mõjudest olevikule. Samal päeval (06.02.) oli kaks selleteemalist sõnavõttu. Artiklis tiitliga ”Nõukogude Eestit! Nõukogude Eestit!” (Eesti Ekspress) arvab Jakob Karu, et konservatiivsuse tõusuga süveneb Eestis ENSV-nostalgia. Valdur Raudvassar mõtiskleb teemal ”Kõige taga oli harjumine” (Võrumaa Teataja).
Karu juhib tähelepanu faktile, et kuna pole enam suurt järel inimesi, kes mäletaks eelmise vabariigi aega, läheb see paratamatult vajalik vanavanemate või lihtsalt autoriteetse mäletaja roll nõukaaegsete kätte. Nüüd on see palju poliitilisem ja totaalsem lähenemine, mille kandjaiks pole enam ainult nõukaajal oma parimad aastad veetnud pensionärid; neid võib ju ikka mõista. Oma nõukakogemuse puudumine võib anda sellele maailmapildile kandepinda ka noorte hulgas.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo