Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Kui Tartu Ülikool alustas tööd Eesti rahvusülikoolina, polnud kõikidel aladel vajaliku pädevusega õppejõude. Esimesel valimisel püüti siia koondada võimalikult palju eestlastesst teadlasi. Esimeste õppejõudude hulgas olid ligi 2/3 eestlased. Balti- ja riigisakslased moodustasid umbes ühe veerandi. Soomlasi kutsuti Tartu Ülikooli neli, lätlasi oli niisama palju, rootslasi kaks, venelasi ainult üks.
Ajaloo ja selle naaberdistsipliinide alal domineerisid eriti algul soomlased ja rootslased.

Seda tiitlit kannab hiljuti ilmunud Mart-Olav Nikluse kogumik, mis sisaldab tema artikleid ja panust käsitlevaid materjale. Seda lugedes meenus aeg, millal ta oli Eesti vabadusvõitluse sümboliks, kui temast kirjutati ka tihti Lääne ajakirjanduses. Tema saatus äratas tähelepanu ka kõrgemal poliitilisel tasemel. 1981. aastal võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, milles nõuti okupatsioonivõimudelt Nikluse vabastamist ja poliitilise tagakiusamise lõpetamist.

Eesti taasvabanemise analüüsi katsetes on pälvinud suhteliselt vähe tähelepanu küsimus: kuidas said ideelistest kommunistidest üleöö rahvuslased? Seda võib seletada ajaloost tuntud väga inimliku motiiviga: soov säilitada võimu selle vahetusel, just nagu varem komparteis. Keegi ei taha aga seda möönda – veel vähem kuulda, kuigi see on loomulik käitumine, mida ei tohiks eriti pahaks panna, aga seejuures ka mitte uskuda mantlivahetuse siirust.

Eesti ajaloo suurkujude sihikindel mahategemise tendents on äratamas imestust. Peale Peeter Kaldre (VES 29.04.) võttis Maalehes sellel teemal sõna Ilmar Palli (”Eks nad olnud teadagi kes”, 09.04.). Ta toob näiteks Carl Robert Jakobsoni: kunagist vaimustust iseseisvusele alusepanija vastu on asendanud hapuvõitu viisakus. Suurmees tuletab end meelde vaid priskel rahatähel, ent kaob euro tõttu varsti sealtki. Sajakroonise Koidula olevat aga olnud kleptomaan ja sakste sabaraku tütar. Esimesel iseseisvusajal on ette näidata tõelised isamaareeturid rahvuskangelaste rüüs, Päts ja Laidoner. 

Brüggemann möönab ka positiivseid nähteid ja tulemusi. Tegelikult on ju mitmeid tema erilisi aspekte mainitud ja käsitletud, aga tema arvates tuleks neile veelgi suuremat rõhku panna. Ta saab ”aru”, et eestlaste rahvustundele on ”müüt” Vabadussõjast vajalik, aga kritiseerib seda teravalt. Patsifistlikult kõlab tema üleskutse: ”on aeg pöörata pilk ka sellele, kui palju läks võit maksma ühiskonnale tervikuna ja mitte ainult inimkaotustena. See võit saavutati sõjas, mis tutvustas eriti nooremale põlvkonnale vägivalla avaldamise vorme. Selle sotsiaalse pärandi lugu ootab jätkuvalt uurimist”. Mis on selle mõte, kas mingi utoopiline vägivallatu sõda, võib-olla veekahuritega? Aga isegi nende kasutamist demonstrantide vastu peetakse vägivallaks! Nooremale Vabadussõja järgsele põlvkonnale, kelle hulka ise kuulun, sisendas see ”vägivaldne” võitlus peamiselt soovi kaitsta kättevõidetud vabadust.

Karsten Brüggemann jätkab Eesti ajaloo ümberhindamist. Ta on võtnud käsitluse alla Vabadussõja (”Ajalooteadus ja Eesti Vabadussõda - uut uurimisperspektiivi otsides”, Ajalooline Ajakiri 2008, 3, lk 171-183). Uut otsides on sissejuhatuses vaja senine panus näiliselt viisakalt maha teha. Eduard Laamani kanoniseeritud teos”Eesti iseseisvuse sünd” andvat lugejale teleoloogilise narratiivi, mis põhineb ideel, et igal rahvusel on õigus elada omaenda riigis. Teise kanoonilise osana Eesti legitimeerivast diskursusest 1930. aastatel võib vaadelda 2-köitelist teost ”Eesti Vabadussõda”.

Ligineb Teise maailmasõja lõpu Euroopas tähistamine, mis viib siinkirjutaja mõtetes tagasi maipäevadele tookordses ja praeguses asukohas Taanis. Relvade vaikimine ei tähendanud südamerahu, rõõmu asemel tugevnes ebakindlus tuleviku ees. Täna võiks ju öelda: lõpp hea, kõik hea, kui mitte tee selleni ei oleks palistatud nii paljude hävinud elude ja purunenud lootustega.
Hiljuti juhtusin TV-s nägema ühte ajalooteemalist briti filmi vahekorrast lääneliitlaste ja Stalini vahel, milles oli esiplaanil Poola küsimus. Selle kohaselt oli Stalini 1944. aasta Varssavi ülestõusjate abistamisest keeldumine otsustavaks Churchilli skeptiliseks hoiakuks.

Selle pealkirjaga artiklis arutab Peeter Kaldre Eesti mineviku meenutamist (Maaleht 05.03.2010).
Ta leiab, et pärast vabariigi aastapäeva ja Tartu rahu sõlmimise juubeli tähistamist jääb mulje, et rahvas hoolib oma riigist ning tahab, et see riik ka edasi püsib.Terve mõistus ütleb, et ligi 20 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist võiks rahvas olla vabanenud kompleksidest ja hirmudest, mis meid rohkem kui pool sajandit rõhusid. Et pole enam vaja tunda seda häbi- ja süütunnet, mille põhjustasid iseseisvuse kaotamine, Nõukogude okupatsioon, sõda ja küüditamised. Et me ei tõrju enam oma mälestusi. Paraku tundub, et mineviku taagast on raskem vabaneda, kui arvata võiks.

Eelmises kommentaaris tsiteerisin kahte Kesknädala arvamuslugu. Kõrvuti esinesid Leningradis 1933. aastal sündinud juudi päritolu praegune Eesti majandustegelane Hanon Barabaner ja 1918. aastal Tallinnas sündinud USA eestlane tehnikadoktor Endel Uiga.
Esimene paneb Eesti Kongressile süüks, et kodakondsust ei antud kõikidele vahepeal Eestisse suunatud venekeelsetele, et ei rakendatud 0-varianti, mis oli Rahvarinde juhtkonna sooviks. Mis oleks aga olnud selle tulemuseks, seda näeb juba nüüd, kui neil on õigus hääletada kohalikel valimistel. Kui veel sellega arvestada, et 0-variant poleks ajendanud Eestist lahkuma, oleks nende osatähtsus olnud veelgi suurem ja mõju, koos sõltuvusega Moskvast, palju tugevam.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo