Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Varsti olen ma Eestis “turist” olnud juba 30 aastat. Turist selles mõttes, et on mõnikord tunne, nagu arvestatav osa eestlastest suutis okupatsiooniaastate kestel rohkem ära harjuda siia asustatud venelaste tulvaga, kui et nad oleksid praeguseks omaks võtnud neid suhteliselt väheseid rahvuskaaslasi, kes on Eestisse tagasi elama tulnud pärast pikki maapaos veedetud aastaid. Enamasti ei pöörata meile erilist tähelepanu.

Oktoobris toimunud Eesti kohalike omavalitsuste valimiste tulemused on nüüdseks paika loksunud nii külades kui linnades, aga neil on kindlasti tähendus ja mõju kogu Eesti poliitika tulevikule. Vaatlen Eesti poliitikamaastiku üldisi tendentse viimaste valimiste valguses.

Läinud reedel maeti kodukandi mulda urn kirjaniku Karl Ristikivi maiste säilmetega. Eesti kirjanduse inglise keelde tõlkija Eric Dickens (kes just tänavu märtsis ise kahjuks meie hulgast lahkus) leidis, et Ristikivi näol oli ilmselt tegemist kõige andekama eesti prosaistiga, kes kunagi maapao tingimustes töötanud on. Ja ega Dickens sellega vist puusse ei pannud.

Pealkirjas toodud Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk EASi äriideede konkursi „Ajujaht“ labane reklaam solvas paljusid naisi, mind sealhulgas, ehkki ürituse korraldajate arvates pidanuks selline alasti seksistlik hüüdlause meelitama rohkem naisi sellel konkursil osalema?! Misasja?!

15. oktoobril jõudsid kohalike valitsuste valimised Eestis finaali. Ülejärgmisel päeval, kui olime saanud tulemusi pisut seedida, oli vihmane taevas Tallinna kohal pahaendeliselt tumedaks tõmbunud. Lausa “keskpäevapimedus”! Selle eest süüdi oleva sudu oli Saharast Euroopa kohale toonud torm Ophelia.

Septembris kinnitas Facebook ehk maakeeli Palgeraamat (aitäh kirjanik Olev Remsule mõnusa eestikeelse nimevaste eest), et USA presidendivalimiste ajal levitati sotsiaalmeediakanalis umbes 3000 reklaami, mis olid makstud kinni tuvastatavalt vene päritolu rahadega.

Minu vanemad pidasid sõjaeelset “õitsvat Eesti” rahulikuks ja kenasti arenevaks maailmanurgakeseks. Eestiga enne II MS kokku puutunud välismaalased tundusid sageli samal arvamusel olevat, toetudes näiteks sellele, mida Marion Foster Washburne ja Ronald Seth tollal Eesti kohta kirjutasid.

Kui asusin 1967 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat õppima, oli mu eriala valikul peamiseks motiiviks see, et tahtsin emakeelt paremini tundma õppida, tahtsin koduses imeilusas keeles kirjutamisest omale elukutse teha, tahtsin emakeele eluõigust kaitsta.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo