Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje Kiin 2Mida suuremad tõmbtuuled maailmas puhuvad, mida agressiivsemaks muutuvad erinevad usud ja ideoloogiad, mida tormilisemaks läheb rahvaste rändamine ja kultuuride segunemine, seniste väärtustõdede jääliustike sulamine, „kõik on suhteline ja ajutine“ - orkaanide sagenemine, seda enam vajame hingepidet ja enesekinnitust, vaimset keset ja tuge oma olemasolule nii inimese kui rahvana.


Eesti rahva jõulurõõmuks on meil olemas vähemasti kolm omamaist tarka meest, kes seda vaimset tuge on valmis pakkuma: Valdur Mikita, Hasso Krull ja Margus Ott. Ja kuna puhtratsionaalselt on ajaloolistes vetekeeristes taas pinnale kerkinud ning õhku ahmivale rahvale ilmvõimatu kõvakindlat maad jalge alla manada või kõikvõimsat, igavikulist elukindlustust pakkuvat  soomusnatolaeva ehitada, siis läheb käiku fantaasia ning faktidega rikastatud metsiku lindmõtlemise vägi: regivärsside vanimatest kihtidest tuuakse välja müütilised pesamunad, äratatakse ellu muistne „sinikirja linnukene“ ning luuakse oma kosmogoonia ja vägi.

Sirje Kiin 2Viimasel ajal ei saa Eestimaal üldse enam nalja, vaid kõik on närvis ning süüdistavad kõiki teisi: meid hurjutatakse ja manitsetakse, kasvatatakse ja õpetatakse küll valitsuse ja presidendi poolt, küll sisemaalt ja välismaalt. Me olla nii sallimatud ja harimatud, nii homofoobid kui rassistid, meie pärast olla häbi parkettide pääl ja külapoe taga, Brüsselis ja Washingtonis, Moskvast või Kiievist rääkimata.

 

Üks võikamaid välisuudiseid, mis kajastas Eesti välisministri sügisest külaskäiku Brüsselisse, väitis koguni, et välisminister süüdistanud eestlasi ebainimlikkuses. Hea, et mitte veel inimsöömises. On veel pisut arenguruumi?

Sirje Kiin 2Riigikogu arutas 19. novembril riikliku tähtsusega küsimust „Eesti Vabariigi suveräänsus“, mille tõstatas opositsiooni väikseim liige Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. EKRE saadikurühma esimehe Martin Helme ettekanne põhjendas, miks kasvava toetusega parempoolne partei arvab, et Eesti pole enam suveräänne ehk vaba.

 

Praegune riigivõim teeb nende hinnangul ebaseaduslikke otsuseid, neil polevat enam rahva mandaati,  riigivõim „ei austa rahva kui suverääni tahet terves reas küsimustes, mis tähendab, et võim delegitimiseerib ennast.“

 

Näiteks toodi 2012. aastal antud Kreeka võla käendamine, 2014. aastal kooseluseaduse vastuvõtmine ja 2015. aastal pagulaskvootidega nõustumine. EKRE leiab, et edasiseks lõimumiseks Euroopa Liiduga vajab võim rahvalt uut mandaati, et 2003. aastal antud volitused ei kehti enam.

Sirje Kiin 2Eesti Õhk ehk Estonian Air läks pankrotti ja meie tunneme kõik koos rahvuslikku häbi, just nagu oleksime meie rahvusena kõik ühel meelel teinud kõik need järjestikused ebakompetentsed majandus- ja turundusotsused.

 

Jah, Eesti Õhule maksti ebaseaduslikult kümneid miljoneid meie oma, st maksumaksja raha, aga keegi ei küsinud ju meie käest, kas me oleme sellega nõus.

 

Tegelikult me ei olnud ju nõus, meie, maksumaksjate poolt volitatud vastav riiklik kontrollija ehk Riigikontroll polnud juba aastaid tagasi nõus nende maksetega ja hoiatas otsuse tegijaid korduvalt ja kirjalikult, et see on ebaseaduslik ning perspektiivitu. Miks tunneme nüüd siis korraga kollektiivset vastutust ehk rahvuslikku häbi?

Sirje Kiin 2Käisin üle 26 aasta Moskvas. Esitlesime Rahu prospektil Hõbeajastu muuseumis ehk luuletaja Valeri Brjussovi majamuuseumis äsja venekeelses tõlkes ilmunud Marie Underi monograafiat. Uued, kongeniaalsed luuletõlked teinud Marina Tervonen luges meloodilisel, tasasel häälel Underi sensuaalseid sonette. Biograafia põhitõlkija Boris Tuch kõneles Underi ja vene luule hõbeajastu ühisjoontest. Mina kõnelesin Moskva kriitikuile, ajakirjanikele ja kirjandusmuuseumi töötajaile, et rahvaste üksteisemõistmine on võimalik vaid läbi kultuuri ning inimsaatuste tundmise ning kaasaelamise.


Mitte ükski Moskvas kohatud vene kriitik polnud varem kuulnud Underi nime, ehkki teda esitati pärast Teist ilmasõda üle 30 korra Nobeli kirjanduspreemiale, ehkki mitmed vene kriitikud olid nõukogude ajal Eestis käinud, olnud lausa sõbrad Arvi Siia, Rudolf Rimmeli, Mats Traadiga. Kohal oli ka üks Kuperjanovi-nimeline kriitik, kes oli Tartuski käinud, aga tal polnud aimugi, mida Kuperjanovi nimi eestlastele tähendab. Keegi polnud söandanud teda viia Vabadussõja kangelase, leitnant Julius Kuperjanovi hauasamba juurde.

Sirje Kiin 2Sirje Kiin

 

8. oktoobril kiitis Eesti valitsus järjekordselt heaks Venemaa ja Eesti vahelise piirileppe eelnõu.

 

Eelnõu seletuskirjas sisaldus uue õiguskantsleri Ülle Madise hinnang lepingule, kuid ei olnud toodud ära valitsuse enda seisukohta õigusliku järjepidevuse ja Tartu rahuleppe küsimuses.

 

Pärast mõningaid vaidlusi IRLi esimehe Margus Tsahknaga, kes seda vana asja meelde tuletas, otsustas valitsus lisada oma otsusele deklaratiivse seisukoha, et selle lepinguga reguleeritakse ainult piirijoone kulgemisega seotud küsimusi.

Sirje Kiin 2Septembris sündis Eestis üks ilus suur Eesti Asi. Nimelt vormistasime Eesti Vabariigile veebilehel www.ev100.ee sajandaks sünnipäevaks keeleteadlase Martin Ehala eestvedamisel ühise kingituse, mille nimeks panime „Suur-Eesti: Minu inimesed“.

 

Tegemist on veebirakenduse ideega, mille abil kutsume nö veebi keskpõrandale kokku eestlased kogu maailmas, sõltumata sellest, kus nad elavad.

 

Suur-Eesti all mõistame kõiki eestlasi, nii kodumaal kui ka välisriikides, sõltumata kodakondsusest, kõiki meid, kes me armastame Eestit ja tunneme huvi eesti keele, kultuuri, majanduse, poliitika, köögi ja söögi, looduse, käsitöö või mistahes muu valdkonna vastu.

Sirje Kiin 2Sirje Kiin

 

Kirjutan seda artiklit sümboolsel 11. septembril Minneapolise lennuväljal, oodates lendu USAst Pariisi kaudu Tallinna, kust lahkusin aasta tagasi hoopis teiste tunnete ja mõtetega, mis mind valdavad täna. On tunne, nagu sõidaksin täiesti teistsugusesse Eestisse, kus nüüd on hõõguvalt kõrget palavikku meenutav sisetemperatuur ja teistsugused, üleilmsed mured.


Ukraina sõda, mis valmistas suuri pingeid ja muret mullu sügisel, on nüüd paraku taandunud, peaaegu et kadunud vaid ühele peateemale keskenduvaist uudistest, selle asemel on kõiki kanaleid vallutanud Euroopasse valguvad põgenikevood.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo