Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Oleme kuulutanud 2019 aasta pidulikult eesti keele aastaks. Teeme siis selle heaks nii, et Eesti riik ja ühtne eestikeelne koolisüsteem saab ja jääb niisuguseks emakeelseks kindluseks, millele saavad järgmisel sajandil toetuda kõik eestlased ja eesti keele kõnelejad nii kodumaal kui välisriikides, kirjutab kirjandusteadlane, Vabaerakonna liige Sirje Kiin Postimehe Arvamusrubriigis.

Käesoleval aastal saavad The Nordic Press Inc. ja Vaba Eesti Sõna 70 aastaseks, milline vanus on juba väikest viisi aukartust äratav. Vaba Eesti Sõna meeskonnaliikmetena tuleme me omaenda väljaande juubeli teema juurde kindlasti tagasi rohkem kui ühel korral ka edaspidi. 

Iga aasta alguses valitakse Eestis kõikvõimalikke aasta huviobjekte. Sel aastal on aasta linnuks Ornitoloogiaühingu poolt valitud öösorr – salapärane öölaulik, keda looduses kohata on suur õnn. Loomateadlased valisid aasta loomaks kopra – tegelase, kes püüab meie looduses taastada maaparandus-eelset aega, Andres ja Pearu ei tahaks temast küll midagi kuulda.

Viibin viimasel ajal mõtteis – nagu varemgi siin nenditud – 1918. ja 1919. aastate rindel, kuna Vabadussõda kujutab endast niivõrd olulist saavutust eestlaste ajaloos. Nõnda mõelda mõjub toonust tõstvalt praeguses talviselt hallis Eestis, kus leiavad viimasel ajal aset sellised tagasilöögid, nagu laiaulatuslikus korruptsioonis süüdistatud poliitiku Edgar Savisaare vabastamine kohtu alt tervislikel kaalutlustel.

Toomapäev (21. dets.) langeb ligilähedaselt talvise pööripäevaga kokku, kujutades endast päikeseaasta lõpupäeva. Tallinnas saame me praegusel aastaajal iga päev vähem kui kuus tundi kahvatuvõitu “päikesevalgust” kogeda. See aga signaliseerib, et on saabunud aeg kokkuvõtete tegemiseks!

Eestis on venekeelsete koolide reformimist edasi lükatud ning sellest on kasvanud vaid probleemid. Kahte paralleelset koolisüsteemi me varsti enam ülal pidada ei suuda, kirjutab Tartu Ülikooli eesti keele professor Birute Klaas-Lang.

Vene Föderatsioon tulistas ja võttis sõjasaagiks mitu Ukraina väiksemat sorti sõjalaeva Kertši väina vahejuhtumis 25. novembril. Baltikumis mõtleb nii mõnigi inimene selle peale: nii kuidas meist suurematel NSV Liidu hegemoonsest haardest varem pääsenud riikidel läheb, nii võib ka meil tulevikus minna.

Eesti, nagu ka teised Ida-Euroopaks nimetatud riigid, kuulub Euroopa kultuuriruumi, on osa selle vaimsusest. Vaim on üks, aga liha on erinev, Meil lihtsalt ei ole võimalik teha nägu, et ka meie olime perekonna kokkutulekul pidulaua ääres, kui tegelikult olime samal ajal keldris kinni, kirjutab kolumnist Maarja Vaino Postimehes.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo