Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

1. aprillil toimunud The Nordic Pressi aktsionäride aastakoosolekul sai välja käidud hulk häid mõtteid, kuidas lehe olemasolu pikendada. Mõned ka kohe elluviidavad, aga sellest pikemalt edaspidi.

Parim asi, mis ma ülikoolis õppisin, oli see, kui vähe ma tean, kui vähe olen lugenud, kui vähe mõistnud ja kui palju – terve eluaeg – on mul veel ees, et õppida ja lugeda. Tartu Ülikooli haridus andis mulle oskuse, kust otsida vajalikku teavet ja soovi seda mõtestada, asetada ajaloolisse konteksti, visandada tulevikuperspektiive. Andis oskuse kahelda, näha nähtuste sügavamaid põhjuseid, mõista, et elu on mitmevärviline, mitte must, hall ega valge.

USA välismininister Rex Tillerson ja Ühendriikide president Donald Trump on väljendanud rahulolematust Ameerika ja Venemaa suhete kehva seisuga. Lahtiseletatuna tähendavad sellised seisukohavõtud seda, et “keegi peaks olukorda normaliseerima”.

Küsin, kas olete lugenud Käsu Hansu nutulaulu? Jah, just neid tartu murdes kirjutatud 32 salmi, mis algavad sõnadega "Oh! ma waene Tardo liin“ ning mis jutustavad sellest, kuidas Tartu linn sai Põhjasõjas 1704–08 purustatud ning hiljem hävitati vene vägede poolt Peeter I juhtimisel. Käsu Hansu nutulaulu pani kirja Puhja köster Käsu Hans (Hans Käsk, Hans Kess) 1708. aasta paiku ning see ilmus trükis esmakordselt alles paarsada aastat hiljem 1902 (katkenditena 1894). Seda lõunaeestikeelset itku on peetud tähtsaks nii kirjandusloos kui ajaloos, Käsu Hansu on nimetatud lausa Eesti esimeseks  ajaloolaseks. Nõukogude ajal oli tervikteose avaldamine keelatud, sest käsitles eestlaste küüditamist. Käsu Hans elas küll tundlikult kaasa rahva ja linna saatusele, kuid manitses nutulaulu lõpus rahvast ometi alandlikkusele. Kaastunne, kurbus, melanhoolia ja madal meel on küll väärtuslik traagiliste elu- ja ajaloosündmuste puhul, kuid võib osutuda eluohtlikuks kui jäämegi sajanditeks kurtma ega oska või taha hinnata seda, mis meil olemas on.

Märtsi lõpus lehvis Eesti lipp kõrgel mitmel pool Lõuna-Ameerikas – Haitil, Jamaicas ning Mehhikos, maiade iidsete templite juures. Nimelt toimusid teispool maakera Põhja-Ameerika eestlaste kultuuripäevad ehk KLENK- IEP 2017.

Kellele on siis vaja seda ajalehte, mida me iga nädal toodame? 10-11 lehekülge eestikeelseid ja 1-2 lehekülge ingliskeelseid uudiseid eestlastest ja eestlastele?

Sirje Kiin 2Kasvasin üles Viljandis, kus vene dessantväelased olid okupeerinud terve südalinna kvartali.

 

Kui töötasin 1990. aastate alguses Soomes Raadio Vaba Euroopa soome korrespondendina, oli kogu Eesti ikka veel tihedalt täis pikitud nõukogude armee sõjaväebaase. Kohtudes Helsingis ühe Soomes töötava USA diplomaadiga, küsis mees jutuajamiste lõpus, mida saaks USA teha, et Eestit ja teisi Balti riike aidata.

 

Mu toonane abikaasa, jurist Juhan Kristjan Talve (Eesti Põhiseaduse Assamblee liige, pikaaegne Raadio Vaba Euroopa kirjasaatja), vastas sellistele küsimustele ikka ühtmoodi: „Send the marines!“  „Send the marines!“ oli meie omavaheline nali, mis tundus 25 aastat tagasi niivõrd võimatu ja absurdne, et sobiski ainult naljaks, mitte reaalseks strateegiliseks tulevikukavaks.

 

Eesti võimalused saada kunagi kauges tulevikus NATO või Euroopa Liidu liikmeks polnud siis isegi mitte veel silmapiiril, rääkimata USA sõjaväelastest ja NATO vägede ühisõppustest Eesti pinnal.


Nüüd treenib mu oma 20-aastane pojapoeg, kes polnud toona veel sündinudki, Kuperjanovi jalaväepataljonis koos USA jt NATO liitlastega Eesti kaitsmist Lõuna-Eestis ja Leedus ning tunneb suurt uhkust, marssides koos ameerika sõduritega Eesti Vabariigi aastapäevaparaadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

Sirje Kiin 2Eesti ajakirjanduses on sagenenud etteheited, nagu kannataks tänane Eesti russofoobia ehk veneviha all. Väidetakse koguni, nagu põhinekski eestlaste identiteet russofoobial ehk vastandumisel meie põlisvaenlasega. Kõige kummalisem lugu on see, et need väited ei tule mitte ainult vanadest ja uutest vene propagandatorudest, vaid meie oma keele- ja ühiskonnateadlaste värskest sulest.

 

27. jaanuari „Sirbis“ avaldas keeleteadlane Mati Hint artikli „Eesti identiteet tõejärgses maailmas“, kus ta väidab, et „Eesti peavooluideoloogia ei oska tänapäevast eesti identiteeti kujutada ilma kohustusliku russofoobiata“ ning et „aeg-ajalt võtab russofoobia Eesti kõige erudeeritumate kolumnistide seisukohtades otse apokalüpsisele kutsuvad mõõtmed“. Juhtivateks russofoobideks osutuvad Hindi arvates lisaks ajakirjanikest kolumnistidele meie parimad välispoliitika eksperdid ja diplomaadid (Kadri Liik, Harri Tiido jt). Mati Hint on veendunud, et „meie positiivsed identiteeditunnused jäävad ebamääraseks ja kõige olulisemaks on vastandumine mittemeiele.“


Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia õppejõud Tõnis Saarts lisas omalt poolt õli tulle artiklis „Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja“ (Sirp 3.02.2017), väites, et praegune Eesti olevat „parempoolne, turuliberaalne ja venevastasele rahvuslikule ideoloogiale üles ehitatud“.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo