Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje Kiin 2Kus on tänane Suur-Eesti? Suur-Eesti ja Väike-Eesti mõisted võttis mullu kasutusele keeleteadlane Martin Ehala, kes tõlgendas neid lootusrikkas võtmes.

 

„Eestluse tulevik ei sõltu mitte üksnes demograafilistest protsessidest, vaid ka sellest, kuidas me eestluse olemust mõistame./---/ Väike-Eesti kõrval on olemas ka Suur-Eesti.

 

Paraku on Suur-Eesti Väike-Eesti soovimatu laps, mida enamasti ignoreeritakse.

 

Kuid sedavõrd, kuidas Suur-Eesti kasvab, ei saa tema olemasolu enam eitada.

 

Tuleb otsustada, mida temaga teha – kas anda ära või võtta omaks ja armastada.

 

Kui otsustame Suur-Eesti omaks võtta, näeb tulevik välja mõnevõrra helgem.“ (Postimees, 14.03.2014)

Sirje Kiin 2Eestlaste minapilt tundub olevat lõhestunud. Üks peegelpilt, mida põgeniketemaatika päevakorda tulek ja (sotsiaal)meedia  tugevalt võimendab, on väike, tige ja sallimatu Eesti.

 

Selle pildi toetuseks esitatakse järgmisi argumente. Eestis on vähemuste sallivuse indeks OECD riikidest kõige madalam: kui OECD riikide keskmine näitaja on üle 60%, siis Eestis oli see 27%.

 

Euroopa sotsiaaluuringu tulemused näitasid, et Eesti elanike hulgas oli neid, kes ütlesid, et nad on immigrantide suhtes sallivad, ainult 24%, samas kui Euroopas keskmiselt on sallivaid 38%.

 

Sallimatu Eesti pilti kinnistas kõvasti mitmesaja mootorratturi hiljutine põristav protestiretk põgenike varjupaika majutavasse Vao külla ja paari härgmehe särgile trükitud foto Norra massimõrvari pildiga (ehkki sel mõrtsukal polnud mingit pistmist immigrantidega, tema tappis oma kaasmaalasi – norra noori).

Sirje Kiin 2Põgenikekriis Euroopas on sundinud meid uuesti ja sügavamalt vaatama iseenda sisse, kes me oleme rahvana ja riigina ning kelleks tahame tulevikus saada ja jääda.

 

Avalikku mõttevahetusse ilmub üha enam eksistentsiaalseid mõtisklusi, mis väljendavad jälle kõhklusi eesti rahva ja keele tuleviku suhtes.

 

Ühed kardavad, et eestlased jooksevad mööda maailma laiali, teised on hirmu täis, et kogu maailm jookseb Eestisse kokku ja kogu õu saab „õnne täis“, nagu luuletas kord Juhan Viiding ühest hoopis teisest massiimigratsiooni ajastust.

 

Kolmandad on kindlad, et sureme peatselt välja ja pigem varem kui hiljem.


Kirjanik Mihkel Mutt kirjutas hiljuti veebiväravas Huige üpris nutuse Fabiani-essee „Rahvuslikust ebakindlusest“: „Eesti rahvas ei kao, vaid mandub.

Sirje Kiin 2Eesti riigil on aastas vähemasti kaks olulist, ratsionaalset enesediagnoosi meetodit – üks on inimarengu aruanne, kus meie ühiskonnateadlased analüüsivad põhjalikult Eesti riigi ja rahva seisukorda ja teevad oma ettepanekuid, kuidas diagnoositud probleeme lahendada; teine on riigikontrolli audit, kus seadusega selleks ettenähtud ametkond kaardistab Eesti riigi ees seisvad sõlmküsimused ja pakub välja oma lahendused.

 

Need on tõsised tööd, mida tuleks meil kõigil tõsiselt võtta, mõttega läbi lugeda ja vajadusel läbi vaielda, aga igal juhul tuleks neid arvestada nii riigi seadusloomes kui ka avalikus mõttevahetuses.


Paraku näeme, et see kõik on nagu hane selga vesi.

Sirje KiinSest luuletaja soov oli:
Kord veel tagasi tahaksin
Leida kodutee,
Kodumullas siis magaksin
Välja kõik silmavee.  


Nii lõpetas ta luuletuse „Põgenik“, mis ilmus 1954. aastal Underi viimses luulekogus „Sädemed tuhas“. Samas kogus leidub veel mitmeid luuletusi, mis kujundlikult kõnelevad autori igatsusest naasta kodumaale: „Võõrsil“, „Kusagil“, „Viimane valgus“, „Nägemus“ jt. Aga luuletuste vägi pole paraku sama juriidilise jõuga, mis testamendi täpsus.

 

Ühtki dokumenti ega luuletaja enda kirjalikku sooviavaldust selle kohta ei leidu. On vaid lähedaste, Underi usaldusaluste inimeste mälestused ja nende poolt meile edasi antud soovid: luuletaja tütred Hedda Hacker ja Dagmar Stock; väimees, saksa pastor Hermann Stock; sugulane Leida Kuusma, sõbrad Helmi Rajamaa ja Paul Laan jt.

Sirje KiinAmeerikast Silicon Valleyst Eestisse naasev ettevõtja Sten Tamkivi muretseb Eesti avalikus ruumis sageneva vihakõne pärast: "Napi paari aastaga on totaalselt ussitama läinud Eesti avalik mõtteruum.

 

Soovitan tõsiselt kaaluda paaril arvutilingvistika- ja statistikatudengil panna seljad kokku seda andmetega tõestavaks magistritööks, aga puhtalt põgusa vaatluse põhjal on muutunud räigelt mõnitav toon mõne aastaga ühiskonnas talutavaks normiks.


Mitte ainult anonüümsetes kommentaarides, mõnes nurgataguses natsifoorumis või pseudonüümses sotsiaalmeedias, vaid Toompeal telekaamerate ees ja must-valgel suurtes päevalehtedes võib nüüd pea iga päev lugeda selliseid silte nagu “homoteerull”, “lilla”, “pede”, “tolerast”, “igasugused murjanid”, “jorisemised Meka suunas”, “immigrantide negatiivne mõju rahvastiku kollektiivsele IQ-le“..."

http://memokraat.ee/2015/05/polev-kardin/

Sirje KiinÄsja Tallinnas toimunud Lennart Meri julgeolekukonverents teemal „Maailmakorra piirid“ oli järjekorras kaheksas. Konverents oli senistest esinduslikum ja osutus tänavu üheks olulisemaks ja loodetavasti mõjukaks julgeolekufoorumiks mitte ainult Eesti ja Balti riikide või Ida-Euroopa, vaid kogu kaasaegse maailmapoliitika seisukohalt. Ja sellist kõrget hinnangut ei jaga me endale mitte ise.


Üks osaleja, Briti ajakirjanik Edward Lucas, ütles Postimehele: «See konverents lööb enesekriitiliste eestlaste maailmapildi segamini. Maailma helgeimad pead, siin, Tallinnas. Rääkimas sellest, kuidas teid kaitsta. Sest te olete nii olulised.» Postimehe ajakirjanik arvas, et seda oli hea kuulda. Ometi tekitasid konverentsilt lähtunud sõnumid vastakaid tundeid, sest sealt saabuvad sõnumid olid võrdlemisi vastuolulised.

Sirje KiinÄsja ametisse astunud valitsusele pole antud armuaega ega sadat päeva, ajakirjandusliku kriitikatule alla on võetud nii peaminister kui mitmed ministrid, sest avalikkus ja valijad on uusvana valitsuse koosseisus pettunud: lubati küll uut, aga saadi vana.

 

Noort, ent teistkordset peaministrit nahutatakse selle eest, et ta pani oma maskuliinse (ainult kaks naisministrit!) meeskonna kokku jällegi vanamoodi paigaltammuvalt – parteilise ustavuse põhimõttel, mitte võimalikult parimate asjatundjate valimisega.

 

Kasvõi üks säravam spetsialist andnuks vimmas vindunult alustanud valitsusele pisutki helendavat kuvandit.


Kõige probleemsem valik on välispoliitikas kogenematu välisministri Keit Pentus-Rosimannuse ehk nn „tühja koha“ jätkamine valitsuses.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo