Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje Kiin 2Oktoobris ametist lahkuv president Toomas Hendrik Ilves pidas 12. septembril viimase parlamendikõne seoses Riigikogu XIII koosseisu IV istungjärgu avamisega.

 

President rõhutas just nimelt parlamentarismi, mitte presidendirolli tähtsust Eesti demokraatia arengus: „Parlamentarism, päris parlamentaarne kord, küll paljude meelest tülikas, kulukas ja aeglane, on minu jaoks seaduste tegemiseks ja valitsuse moodustamiseks kõige õiglasem ja töökindlam viis, mis arvestab võimalikult paljude huvisid.“

 

Ilves on korduvalt kutsunud Riigikogu üles võtma endale rohkem initsiatiivi ning vastutust võrreldes valitsusega ning valitsuse suhtes, nii tegi ta ka seekord, meenutades parlamentarismi A-d ja O-d: „Mitte valitsus ei otsusta parlamendi eest, vaid seaduseandja seisab täitevvõimu kohal. See on parlamentarismi sisu ja olemus.“


Kui president rõhutab parlamentarismi, siis tähendab see, et ta ei pea Eesti demokraatia jaoks mõistlikuks ega vajalikuks presidendi rolli ja mõju tugevdamist, mida nii käesoleva laperdava presidendikampaania ajal kui ka varem on korduvalt soovitud läbi presidendi otsevalimise kehtestamise (Keskerakond, EKRE jt).

 

Meenutan, et lahkuv president Lennart Meri esitas viisteist aastat tagasi,  2001. a. sügisel parlamendile eelnõu, mille sisuks oli kaks ettepanekut, esimene käsitles presidendi valimiskorra muutmist, asendades praegused valimised Riigikogus või valimiskogus presidendi otsevalimisega rahva poolt.

 

Teiseks tegi Meri ettepaneku luua Põhiseaduse Kohus, mis mõistaks õigust näiteks riigipea ja parlamendi vahelistes vaidlusküsimustes, kuidas tõlgendada põhiseadust. Kumbki neist ettepanekuist pole aastate jooksul leidnud Riigikogus poolehoidu, avalikkusel pole isegi teada, kas ja kuidas  on eelmise presidendi esitatud eelnõud üldse menetletud.


Vastupidiselt Merile, kes kippus oma presidentuuri piire tihtilugu ületama, püsis lahkuv president Ilves üldiselt talle antud parlamentaarse riigi vähese võimuga presidendirolli põhiseaduslikes raamides ehk isegi sedavõrd hästi, et pälvis opositsioonilt põhjendamatut kriitikat, nagu olnuks ta reformierakondliku valitsuse käpiknukk või käepikendus. Tõsi, Ilvese ajal oli otseseid konflikte ja suuri avalikke vastasseise presidendi ja valitsuse vahel tunduvalt vähem, kuid pidagem siiski silmas, et ka Ilves saatis Riigikogule tagasi ridamisi seadusi, mis ei vastanud kas põhiseadusele või polnud kooskõlas demokraatia ning parlamentarismi põhimõtetega. Näiteks ainuüksi 2009. a. märtsis saatis Ilves Riigikogule tagasi järgmised tema poolt praagiks tunnistatud eelnõud: president jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse.


On loogiline, et tugevat parlamentaristlikku demokraatiat toetav Ilves ei poolda presidendi otsevalimisi: „Ometi pole ma nõus, et presidendi valimise korda peaks põhimõtteliselt muutma. Parlamentaarse riigi presidendi volitused ei toeta tema otsevalimist. Siis eviks täidesaatva võimuta president otsemandaati, ent täidesaatval võimul – valitsusel – oleks vaid kaudne mandaat. See viib peaaegu alati ebastabiilse valitsemiseni või vähemalt tõsiste pädevusprobleemideni.“


Nii ütles president Ilves oma poliitilises testamendis (parlamentarism kui ülim väärtus!) lahti president Lennart Meri poliitilisest testamendist (presidendi otsevalimised!), kuid kutsus samas seadusloojaid kaaluma, kas valimiskogu teine voor ei peaks lõppema igal juhul riigipea valimisega. See „tähendaks enim hääli saanud kandidaadi võitu, mitte senist nõuet, et valituks saab kandidaat, kelle poolt on enamus hääletamisest osavõtnuid. Seda pole võimalik teha põhiseadust muutmata, mille eesmärk oleks vähendada oluliselt võimalikke mänge tühjade või rikutud hääletussedelitega.“


Parlamentaarne president Ilves ei poolda aga ka presidendiameti kaotamist, mida samuti on hakatud viimasel ajal nõudma, pidades kogu institutsiooni maksumaksja raha raiskamiseks või tarbetuks maskotiks (Igor Gräzin. Milleks Eestile üldse president? Õhtuleht, 20.12.2015; Ats Miller. Kas Eesti vajab presidenti. Postimees 6.01.2016). On ilmne, et presidendi ameti kaotajate hääled jäävad veel kauaks hüüdjaiks kõrbes, kui arvestame tänavuse presidendikampaania ajal ilmnenud  poolte valijate suurt soovi näha presidendi rollis pigem sisepoliitiliselt ühendavat ja pingeid maandavat rahustavat sooja Rahva Ema (eesti-vene kogukondi ühendav Marina Kaljurand, paljulapseline Mailis Reps) ja teise poole valijate soovi näha presidendi rollis tõsist Karmi Isa: sisepoliitikas-majanduses-rahanduses külmalt kalkuleerijat (Siim Kallas) või rangelt põhiseadust järgivat juristi, endist õiguskantslerit (Allar Jõks) või sirgjoonelt kõigile immigrantidele ust näitajat (Mart Helme). Kummalgi rollil, ei Rahva Emal ega Karmil Isal pole Eesti põhiseadusega otseseselt kuigi palju pistmist, aga ilmne on, et Ilvese edukalt välispoliitilistele tippmõttekodadele orienteeritud kümneaastak on tekitanud rahvas sisepoliitilise igatsuse pigem koduste asjade juures püsiva emme või issi järele. Kui peame aga silmas üha ohtlikumaks tormlevat välisilma, kas see on ikka just praegu kõige mõistlikum ootus?

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo